Variant II-2 Lati lugemid mm-s seisupunktid Vahevaated Instrumendi Jaama nr. Märkused Kaskmine kaugused nivelliirist
ei lööda, vaid kasutatakse ajutisi latialuseid. Kui jaamas on lugemid tehtud ja arvutused korras, siis nivelliir liigub järgmisse jaama. Teise punkti absoluutkõrguse arvutamiseks peavad olema teada lähtepunkti absoluutkõrgus, mõnikord on siiski on vaja ka sidepunktide kõrgused. Kui sidepunktide vahel on vaja nivelleerida veel täiendavaid punkte, siis neid nimetatakse vahepunktideks. Neile punktidele tehtud latilugemid kirjutatakse eraldi lahtrisse vahevaated. 4. Nivelliirid ja nivelleerimislatid - elevatsioonikruviga nivelliirid (kontaktvesiloodiga) - kompensaatornivelliirid (isehorisonteeruvad) - digitaalsed nivelliirid Nivelleerimislattide levinud pikkused 3 ja 4 m, materjaliks puit või alumiinium, võivad olla üheküljelised või kaheküljelised. Lattidele on kantud sentimeetrijaotised ja sentimeetrid on grupeeritud detsimeetrite kaupa ning iga detsimeetri kõrvale on kirjutatud tema number
Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik, sest siis on kontrolli võimalus. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid ja seejärel vahepunktid. Sidepunktidele tehakse lugemid sellises järjekorras nagu oli kirjeldatud tööde tegemise korras ja kasutada võib nii ühe- kui ka kaheküljelisi latte. Kui kasutatakse üheküljelisi latte, siis tuleb lugemid vahepunktidele teha instrumendi teise horisondi juures. Kaheküljeliste lattide korral tehakse vahevaated ainult musta külje järgi. Kui jaamas on lugemid tehtud tuleb teha kontroll-lugem eesmisele sidepunktile. Kontroll-lugem ei tohi erineda töö algul saadud lugemist üle 2 mm. Suurem erinevus viitab sellele, et instrument on paigast nihkunud ja sel juhul tuleb töö uuesti teha. Analoogiliselt kordub töö järgmistes jaamades, kusjuures eelmise jaama edasivaatepunkt on järgmises jaamas tagasivaatepunktiks. Peale välitööde lõppu tehakse arvutustööd ja koostatakse plaan
3. kõrguste arvutamine Kõrguse arvutamiseks tuleb leida keskmine kõrgus kasv (selleks tuleb leida kahe kõguskasvu h1+ h2 aritmeetiline keskmine): hk = 2 . Keskmine kõrguskasv tuleb liita teadaoleva punkti kõgusele. 9. Kuidas toimub kõrguse arvutamine instrumendi horisondi kaudu? Instrumendi horisondi (Hi) arvutasin valemitest Hi=H1+tII ja Hi=H2+eII ning leidsin nende kahe keskmise. Instrumendi horisondi kaudu punktide määramiseks mõõtsin vahevaated (v) ning arvutasin punktide kõrgused valemiga Hp=HI vi. Kui on mõõdetud kõrguskasv hAB ja on teada lähtepunkti kõrgus, näiteks H A, võime arvutada teise punkti kõrguse valemist: HB = HA - h, st järgmise punkti kõrgus võrdub eelmise punkti kõrguse ja kõrguskasvu algebralise summaga 10. Millised on peamised vea allikad geomeetrilisel nivelleerimisel ja kuidas neid vältida või vähendada? Nivelleerimisvigade vähendamiseks:
maapinna kallet. Kõrguste saamiseks väljamärgitud punktid nivelleeritakse lähtudes alalisest või ajutisest reeperist. Võimaluse korral võib kõik punktid nivelleerida ühest jaamast. Kui ühest jaamast ei saa, siis nivelleeritakse maatükk osade kaupa mitmest jaamast. Mõned ruudu tipud nivelleeritakse sidepunktidena, teised vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid. Vahevaated tehakse ainult lati musta küljega. Peale töölõpetamist jaamas tehakse kontrollvaade ühele sidepunktidest, lugem ei tohi erineda töö algul saadust üle 2mm. 40. Pinnanivelleerimise arvutused. 41. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m). Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile maastiku piiripunktid
maapinna kallet. Kõrguste saamiseks väljamärgitud punktid nivelleeritakse lähtudes alalisest või ajutisest reeperist. Võimaluse korral võib kõik punktid nivelleerida ühest jaamast. Kui ühest jaamast ei saa, siis nivelleeritakse maatükk osade kaupa mitmest jaamast. Mõned ruudu tipud nivelleeritakse sidepunktidena, teised vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid. Vahevaated tehakse ainult lati musta küljega. Peale töölõpetamist jaamas tehakse kontrollvaade ühele sidepunktidest, lugem ei tohi erineda töö algul saadust üle 2mm. 40. Pinnanivelleerimise arvutused. 41. Pinnanivelleerimise plaani koostamine. Plaani koostamiseks peab olema teada mõõtkava ja nõutav horisontaalide lõike vahe (0.25; 0.5; 1 m). Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest, seejärel kantakse plaanile maastiku piiripunktid
annaabi.ee 
