vahetuskursi aluseks ongi vahetavate valuutade ostuvõime erinevus. Tegelikult korrigeeritakse vahetuskurssi veel väga paljude lisategurite arvessevõtmisega. Vahetuskurss sõltub veel rahasüsteemi liigist ja raha usaldatavusest. Osade rahasüsteemide puhul on kasutusel fikseeritud vahetuskurss. Riigid ( keskpangad ) on kohustatud sellega valuutat ostma ja müüma. Eestis on fikseeritud vahetuskurss euro suhtes. Erinevatel rahaliikidel on erisugused intressimäärad ja vahetusreeglid. Valuutade vahetuskursid ei ole samad kahe maa eri rahaliikidele ja vahetusele. Paljudes riikides erinevad valuutade ostu- ja müügikursid. Pankade ja rahavahetuspunktide valuutakursside suuremaid erinevusi väldib konkurents. 8 6. EUROOPA ÜHISRAHA - EURO Euroopa ühisrahale üleminek algas juba 1990. aasta 1. juulil majandus- ja rahaliidu esimese etapi käivitumisega. Euroopa Ülemkogu Madridi tippkohtumisel võttis vastu
Pigem vähem tegutsejaid; unikaalsed kaubad, nn esteetilised turud; Brändid, eksperdid (sh kriitikud), klassifikatsioonid jms Standarditurg Turu korrastatus (struktuur) kujuneb eelkõige standardite põhjal (hind, kvaliteet, tarneajad); Laienemine ja turule sisenemine enamasti lihtsam; müüja / ostja isik (sh kaubamärk) ei ole oluline; *Turg kui tegevusväli (N.Fligstein): 4 reeglitetüüpi: omandiõigus, valitsemisstruktuurid, vahetusreeglid, kontrollikontseptsioonid Omandiõigus: kellel on õigus saada osa kasumist (nt aktsionär, töötaja, kohalik kogukond, tarbija; ka intellektuaalne omand, patent jne), määratleb riski-ning tasupiirid; Valitsemisstruktuurid (governance structures): määratleb legaalsed ja legitiimsed konkurentsi ning ettevõtete organisatoorsed ja koostöö vormid (seadused, normid; vertikaalse ja horisontaalne integreeritus, professionaalsed ühingud jms);
annaabi.ee 
