Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus redutseerijaks on raud, saades laenguks II ning oksüdeerijaks väävel, saades laenguks II. Katse 3: soola ja happe vaheline reaktsioon FeS + H2SO4 FeSO4 + H2S Pannes omavahel reageerima raud(II)sulfiidi (sool) ning väävelhappe (hape), on reaktsiooni tulemuseks uus sool ning nõrgem hape, ehk raud(II)sulfaat ning lenduv divesiniksulfiid, mille lendumist tunneme eelkõige sellest tuleneva mädamuna lõhna järgi. Tegemist on vahetusreaktsiooniga. Katse 4: hüdroksiidi saamine Na + 2H2O 2NaOH + H2 Pannes omavahel reageerima naatriumi (hallikas; läikiv; lõikepind hõbedane; oksüdeerub kiiresti, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest; noaga lõigatav pehme metall; veest kergem; põleb kollase leegiga) veega, on saadusteks tugevalt aluseline NaOH (naatriumhüdroksiid) ning vesinik, mis lendub. Keskkonna aluselisust on võimalik määrata fenoolftaleiiniga, mille lisamisel
Happeliste oksiidide hulka kuuluvad paljud mittemetallioksiidid (aga ka mõned kõrge o.-a.-ga B-rühmade metallide oksiidid CrO3, Mn2O7). Happeline oksiid Vastav hape CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 P4O10 H3PO4 SiO2 H2SiO3 Reageerimine alustega. Tekivad happelisele oksiidile vastava happe sool ja vesi. Võrrandit on lihtsam kirjutada, kui happelise oksiidi valemi alla kirjutad vastava happe valemi; siis oleks nagu tegu vahetusreaktsiooniga happe ja aluse vahel. CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3¯ + H2O (H2CO3) Reageerimine veega ühinemisreaktsioon. Veega ei reageeri SiO2 ; tekib oksiidile vastav hape. SO2 + H2O = H2SO3 Reageerimine aluseliste oksiididega ühinemisreaktsioon. Tekib happelisele oksiidile vastava happe sool. CaO + CO2 = CaCO3 5.4.7 Amfoteersed oksiidid. Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii hapete kui alustega. Tähtsamad
annaabi.ee 
