viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse Holistlik suundumus – iga nähtust tuleb vaadata kõikide teiste nähtuste kontekstis. Võrldlevad suundumused – ei peeta silmas vahetusprintsiipe vaid ühes ühiskonnas, võrreldakse ühiskondi. Etnograafia-kesksed suundumused – lähtutakse rohujuure tasandilt; mis motiveerib inimest. Anastav majandus – ei ole veel inimese kontrolli all. Kalurid, kütid, korilased. Viljelev majandus – inimese kontrolli all. Põllumajandus, karjakasvatus. Turuprintsiip – kasumile orienteeritud vahetussüsteem. Ümberjaotamine – vastastikuse vahetuse vorm, mille käigus liiguvad kaubad teatud
Erinevates ühiskondades on erinevad motivaatorid. Tuvastasid kaupade vahetamise süsteemis palju uut. Kriitika: vaatavad asja romantiliselt, õilsad metslased, kes vastanduvad lääne kasuahnetele inimestele. Holistlikud suundumused iga nähtust tuleb vaadata kõigi teiste nähtuste kontekstis. Majandust ei saa lahutada poliitikast, religioonist jne. Võrdlevad suundumused ei peeta silmas vahetusprintsiipe vaid ühes ühiskonnas, võrreldakse ühiskondi. Etnograafia-kesksed suundumused nähtusi tuleb mõista igapäevaelu kontekstist. Indiviidi seisukohalt, miks ta mida teeb. Mikrotasandi igapäevased valikud. Majandusetnograafia uurib - kuidas on tootmine, jaotamine, tarbimine organiseeritud eri ühiskondades
annaabi.ee 
