1 käristi mutter 2 trummel 3 hülss 4 pidur 5 alus 6 seademõõt 7 vahetusotsakud Esmalt puhastada sügavuskruvik ja mõõdetav detail ning seejärel seame sügavuskruviku nulli. Selleks: Kui mõõtepiirkond on 0...25 mm, siis tehakse seda kontrollplaadil, kui aga ülemine mõõtepiir on üle 25 mm, siis on selleks vastavate mõõtmetega seademõõdud. Võetakse näiteks vahetusotsak 50 mm ja torgatakse see lõhestatud otsa pidi kruvikusse. Võetakse vastav seademõõt, asetatakse see püsti siledale kontrollplaadile ja juhitakse otsak seademõõdu avasse. Vasaku käega tuleb hoida kruviku alusest ja suruda seda seademõõdu vastu, et kruvik ei saaks üles tõusta. Keerata parema käega käristi mutrist kuni käristi teeb 2...3 krõpsu. Igaks juhuks tuleks kruvikut nihutada külg-suundades, sest otsak võib
Arvutage sügavuskruvikuga teostatud 3 mõõtme keskmine tulemus M Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0-25 mm; 25-50 mm; 50-75 mm; 1 – käristi mutter 2 – trummel 3 – hülss 4 – pidur 5 – alus 6 – seademõõt 7 – vahetusotsakud Tabel 1. Mõõtetulemused: Mõõde Keskmine mõõde Ava nr. Vahetusotsak Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3 nihikuga M 56, 82 mm 50-75 mm 56,528 mm 56,526 mm 56,529m 56,53 mm 1. m 15,59 mm 0-25 mm 15,548 mm 15,546 mm 15,544m 15,546 mm 2. m
N 5,110 5,112 5,111 Mõõtetulemused on küllaltki täpsed. 5. LABORATOORNE TÖÖ NR 5 Avade sügavuse mõõtmine. Detail nr 1. Mõõdan sügavuskruvikuga iga ava sügavust 3 korda, muutes pisut mõõtekohta. Mõõtmise juures kasutan vastava pikkusega vahetusotsakut. Arvutan 3 mõõtmise keskmise tulemuse ja kannan need tabelisse. Tabel 4 Mõõtetulemused Ava nr Mõõde Vahetusotsak Mõõde Mõõde Mõõde Keskmine nihikuga 1 2 3 mõõde M 1 52,50 75mm 52,12 52,32 52,40 52,28 2 12,54 25mm 12,42 12,42 12,38 12,40 3 13,84 25mm 13,58 13,30 13,18 13,35