kohe täidavad. Selliste nn tarbijalepingute puhul on klassikalisest lepinguõiguse teooriast olulisem moodne tarbijakaitseõigus. Samas võivad näiteks tervete tehaste, laevade või kinnisasjade müügilepingud olla vägagi keerulised ning nende koostamine nõuab juristidelt palju tööd. Vahetusleping Vahetuslepingu puhul vahetatakse üks vara teise vastu. Jaan annab Jürile oma vana jalgratta, Jüri aga Jaanile rulluisud. Vahetuslepingut võib pidada müügilepingu alaliigiks. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt lubatud asja suhtes müüjana ja talle lubatud asja suhtes ostjana. Kaubanduses kasutatakse mõistet bartertehing, mis tähendab üldiselt samuti vahetuslepingut. Kinkeleping Kinkelepingu alusel annab üks isik talle kuuluva vara teise isiku omandisse. Leping loetakse sõlmituks, kui saaja on kingiga nõus ning võtab asja vastu. Teatavatel
Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Ostueesõigus tekib seaduse alusel või tehinguga. Tarbijamüük Ettevõtte müük Riigivara müük. 6. Vahetusleping. Vahetuslepingu järgi kohustuvad kaks subjekti vastastikku üle andma vara teineteise omandisse. Praktikas on vahetuslepinguteks eelkõige nn. Barteritehingud, kus kauba eest ei tasuta mitte rahas vaid muu kaubaga (see asjaolu eristabki vahetuslepingut müügilepingust) Iga vahetuslepingust osavõtja loetakse selle vara müüjaks, mille ta vahetamiseks annab, ja selle vara ostjaks, mille ta saab. Tunnused: 1) vara vahetamine teise vastu; 2) vahetuse tulemusel tekib omand varale; 3) eeldatakse üleantava vara maksumuse võrdsust; 4) konsensuaalne; 5) tasuline; 6) kahekülgne. 7. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva
Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Ostueesõigus tekib seaduse alusel või tehinguga. Tarbijamüük Ettevõtte müük Riigivara müük. Vahetusleping Vahetuslepingu järgi kohustuvad kaks subjekti vastastikku üle andma vara teineteise omandisse. Praktikas on vahetuslepinguteks eelkõige nn. Barteritehingud, kus kauba eest ei tasuta mitte rahas vaid muu kaubaga (see asjaolu eristabki vahetuslepingut müügilepingust) Iga vahetuslepingust osavõtja loetakse selle vara müüjaks, mille ta vahetamiseks annab, ja selle vara ostjaks, mille ta saab. Tunnused: 1) vara vahetamine teise vastu; 2) vahetuse tulemusel tekib omand varale; 3) eeldatakse üleantava vara maksumuse võrdsust; 4) konsensuaalne; 5) tasuline; 6) kahekülgne. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle
annaabi.ee 
