ERS-i olemus Eküü Euroopa Rahandussüsteemi lõpp Majandus- ja rahaliit (EMU) Euroopa Rahasüsteemi algus Bretton Woodsi lagunemine 1972. Valuutakoridor 1979. Euroopa Rahasüsteem (ERS) ERS-i olemus 3 peamist tunnusjoont Euroopa valuutaühik eküü (ECU - European Currency Unit) Vahetuskursimehhanism (ERM - Exchange Rate Mechanism) Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused ERS-i olemus Euroopa Rahasüsteem rajatud stabiilsetele ja muudetavatele vahetuskurssidele Peamine eesmärk - vähendada vahetuskursside ebastabiilsust Liikmesriikide uus ühine seisukoht - majanduse prioriteediks peab saama inflatsiooni kontrolli alla saamine ja vähendamine Eküü Arveldusühik Ülesanded Keskkursi arvutamise alus Reservvaluuta, keskpankade vaheliste ülekannete arveldusühik Euroopa Rahandussüsteemi lõpp ERS-st saadeti välja naelsterling ja liir 3 valuutat devalveeriti (escudo, punt, peseta)
liikmesriigid rakendavad stabiilset majanduspoliitikat. · Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused - krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Olid krediidimehhanismid, mis võimaldasid keskpankadel sekkuda, kui kahepoolsed vahetuskursid ületasid teatava künnise. Euroopa Rahasüsteem (ERS) rajati stabiilsetele ja samas muudetavatele vahetuskurssidele, mille määratlemiseks kasutati uut Euroopa rahaühikut eküüd Euroopa Rahasüsteemi valuutade kaalutud keskmisel põhinevat valuutakorvi. Euroopa Rahasüsteemi raames kontrolliti valuutakursside kõikumist vahetuskursimehhanismi (ERM) abil ega lubatud neil ületada ±2,25% keskkursist. Erandiks oli liir, mis tohtis kõikuda kuni ±6%. Ehkki Euroopa Rahasüsteemi peamine eesmärk oli vähendada vahetuskursside ebastabiilsust, milles nähti
variant, kuna ennist sai juba mainitud hinnast eurodes ja kroonides poetsekil. Seega ei tohiks sellega väga suuri kulusid kaasneda. Kulu kaasneks küll kontode konverteerimisega, kuid antud juhul on Eesti kommertspangad otsustanud kontode konverteerimisel järgida europiirkonna pankadele Euroopa Komisjoni poolt antud soovitusi ning head tava. See tähendab, et seniste rahvusvaluutade kontod konverteeritakse eurodesse ümber tasuta ja vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu poolt fikseeritud vahetuskurssidele, mis on jällegi meeldiv asi. Tulude poolelt võib asja hetkel vaadata vaid pikemas perspektiivis. Ühisraha kasutuselevõtust oodatakse peamiselt seda, et see suurendab majanduslikku integratsiooni ning riikidevahelist kaubandust. Juhul, kui need lootused täituvad, annab eurotsooni pikaajalise majanduskasvu potentsiaal kindlasti täiendavat jõudu ka Eesti majandusele, sest suurem osa Eesti eksportpartnereid on just europiirkonnas