(Hirjel 1996) Valuuta väärtust mõjutavad inflatsioon ja vahetuskurss. Inflatsioonirisk on see, kui inflatsioonimäär erineb ootuspärasest ja see avaldub ettevõtte rahavoogudes. (Hirjel 1996) Ettevõttele tähendab see seda, et inflatsiooni tõttu võib tekkida kriitiline olukord, mille leevendamiseks vähendatakse võimalikult palju kulusid. Inflatsiooni korral peavad kaupade hinnad tõusma kiiremini kui nende tootmiseks tehtud kulud. Vahetuskursirisk on oht, et erinevate valuutade vahetussuhe muutub ühele ettevõtjale kahjulikuks ja teisele kasulikuks. (Hirjel 1996) Pangaomanike ja töötajate valearvestused riskide hindamisel ja pankade juhtimisvead on põhjustanud mitmete pankade kokkuvarisemise, mis on esile kutsunud panganduskriisi. See omakorda avaldab mõju kogu majandusele. 2008.a. septembris Ameerika Ühendriikidest alguse saanud finantskriis kasvas peagi üle majanduskriisiks ja levis kulutulena üle maailma. (Kuum 2009)
väärtust. Kindla kursi ja euroga seotuse tõttu ei toonud krooni asendamine 21 üldmajanduslikult olulisi muutusi. Eesti ühinemine majandus- ja rahaliiduga võimaldab kõige paremini ja usaldusväärsemalt tagada Eestis ringleva raha stabiilsust ning madalat inflatsioonitaset. Samuti hinnad muutusid lihtsamini võrreldavaks teiste euroala riikidega, väheneb vahetuskursirisk, risk järsuks intressitõusuks ja tehingukulud. Süvenev lõimumine Euroopa Liidu majandusruumiga ning investeerimisaktiivsus peaksid lähiaastatel kaasa tooma töökohtade arvu stabiilse kasvu nii tööstus- kui ka teenindussektoris. Majanduskasv soodustab tootlikkuse kasvades ka kiiremat palgatõusu. Eesti potensiaalne majanduskasv on rahaliidus igal juhul suurem kui krooni säilitades. Eestil avaneb ka euroalaga liikumisel esmakordselt võimalus osaleda
annaabi.ee 
