Maal oli kombeks, et pruudile anti kaasavaraks lehm või paar lammast. Arvati et pruut peab tooma kindlasti nelja jalaga elusa looma see toob õnne. Linnas või alevis osteti tütrele kaasavaraks õmblusmasin. Järjest harvemaks jäid pulmad, kus pruut veimeid jagas. Anded olid mõeldud vaid kõige lähedastematele uutele sugulastele ja sõpradele ning lõpuks jagati neid vaid ämmale ja äiale. Pruutpaarile hakati kingitusi tooma põhiliselt alates 19/20 sajandi vahetuseset. Üldlevinuks sai see Esimese maailmasõja ajaks. Mängudest toimusi sellised naljamängud nagu pruudi varastamine, pulmakohus, pulmasaun, imeveski, kurepesa, taalrimäng, võidujooks. Külalistele määrati ka tegevusi, kes oli pulmatohter, kes pulmahobune või karutantsitaja. Ka tänapäeva pulmakombestikus võib sageli kohata tanutamise tseremooniat koos laulu ja rahvariietega. Traditsiooniline koht pulmatsüklis oli noorpaari tseremoniaalsel
Maal oli kombeks, et pruudile anti kaasavaraks lehm või paar lammast. Arvati et pruut peab tooma kindlasti nelja jalaga elusa looma see toob õnne. Linnas või alevis osteti tütrele kaasavaraks õmblusmasin. Järjest harvemaks jäid pulmad, kus pruut veimeid jagas. Anded olid mõeldud vaid kõige lähedastematele uutele sugulastele ja sõpradele ning lõpuks jagati neid vaid ämmale ja äiale. Pruutpaarile hakati kingitusi tooma põhiliselt alates 19/20 sajandi vahetuseset. Üldlevinuks sai see Esimese maailmasõja ajaks. Mängudest toimusi sellised naljamängud nagu pruudi varastamine, pulmakohus, pulmasaun, imeveski, kurepesa, taalrimäng, võidujooks. Külalistele määrati ka tegevusi, kes oli pulmatohter, kes pulmahobune või karutantsitaja. Pulma lõpp Pulma pikendamiseks takistati kindlakskujunenud lõpusöögi valmistamist: pandi kambrist korstnasiiber kinni või mindi lausa katusele ja kaeti korsten. Enne lahkumist pulma viimasel