peamiseks põhjuseks, miks nad valivad välismaise haridus Eesti hariduse asemel. Võrreldes üheksakümnendatega on noorte mõtteviis välismaal õppimisest suuresti muutunud. Noored kardavad, et nad ei saa hakkama teistsuguses ja võõrkeelses keskkonnas või on lihtsalt mugava eluga ära harjunud. Tänapäeval on aga kõigil internet, kust noored õpivad igapäevaselt inglise keelt. Samuti saavad nad infot oma tuttavatelt, kes on läinud välismaale vahetusaastale või ülikooli õppima ja seal hakkama saanud. See julgustabki neid maha jätma oma elu Eestis ja minema välismaale. On palju põhjuseid, miks noored tahavad pühkida kodumaa tolmu jalgadelt ja minna välismaale õppima. Tihti on põhjuseks tahtmine elada iseseisvat elu ilma vanemateta. Tavaliselt, kui noored jäävad Eestisse õppima, elavad nad vanematega koos edasi, et kulusid kokku hoida. Seda paljud noored aga ei taha. Samuti tahavad nad oma inglise või
Enne ja pärast õppeaastat ei toimunud õpilaste väärtustest erilisi muutusi. Toimusid mõningased ümberhindamised väärtuste enesemääratlemine, turvalisus, kõikehõlmavus ja saavutus puhul, kuid väärtuste hierarhilises struktuuris sellest hoolimata suuri muutusi ei toimunud. Saale Kaubi uurimistöö: VAHETUSAASTA MÕJU EDASISELE TÖÖ- JA ELUKÄIGULE Tulemustest selgus, et peaaegu pooltel vastajatest (40 %) toimus tänu vahetusaastale muutusi õpingute- ja töövalikutes. Seda eelkõige tänu omandatud uuele keelele, vahetusriigis tekkinud sidemetele ja vahetusperekonnale. 65,7 % vastajatest tõdesid, et vahetusaasta mõjutusel tekkis neil mõni uus huvi, hobi või elukutse eelistus. Rahvusvahelises plaanis on tööelus vahetusaasta abiks olnud 31% vastajatest, kuna soovitud töö saadi just seoses vahetusaastaga (tänu kontaktidele või tööturul kõrgelt hinnatud väliskogemusele). Uurimistöö tõi ka välja, et
annaabi.ee 
