tihtipeale muudeti see stiliseerimisel peaaegu täiesti abstraktseks. Alates kümnenda sajandi keskpaigast hakkasid regulaarselt mängu tulema ka taime. Inimeste kujutisi esineb suhteliselt harva ja harilikult on neid käsitletud poolnaturalistlikus laadi, mis on vastuolus vabameelsusega lindude ja loomade esitlemisel. Kunstiajaloolased eristavad viikingite kunsti arenguteel kuut etappi, mida tähistavad teatavad muudatused kaunistamisstiilis. Näib, et maitse-eelistuste vahetumisi dikteerisid meretaguse kunstiteostest eeskuju võtnud käsitöömeistrid. Kõige esimest stiili esindavad näiteks Gotlandilt Broa kalmest leitud rakmenaastud, mille puhul on Skandinaavias esmakordselt rakendatud ,,haarav metslooma" motiivi see on keerulise kujuga, tihtipeale eseme päiseossa paigutatud loom, kelle käpad ümbritsevad teisi kujunduselemente. Kaks järgmist etappi Borre ja Jellinge olid suurel määral ajaliselt
Uuritakse õpetajate eluolusid tollal ning emotsioone ja tundeid erinevate võimude ajal. Autor seadis hüpoteesiks, et Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetajad on elanud vaimse terrori all ning kannatanud. Uurimistöös kasutab autor küsitlust, mille viis läbi viie Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetaja seas. Need õpetajad on Elle Veigel, Õie Vesik, Luule Sakk, Rein Sakk ning Hilda Kuremaa. Autor esitas küsimusi erinevate olukordade kohta, uuriti seda, kuidas tajuti võimureziime ja nende vahetumisi. Abistava materjalina kasutab autor vastavate perioodide ajalooalaseid materjale. Nende abiga annab autor ülevaate Eesti ajaloost II maailmasõja ajal ning sellele järgnevatel aastakümnetel. Töö koosneb kahest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Eesti ajaloost II maailmasõja ajal ja sõjajärgsel perioodil: Eesti Vabariik 1930. aastate lõpus, baaside leping ning esimene nõukogude aasta Eestis (1939- 1941), Saksa okupatsioon (1941-1944), stalinismi aeg (1945-
annaabi.ee 
