K 1 / 3/ L 2 / 3 = w , L 1 / 3/ K 2 / 3 = r . Saadud süsteem on peaaegu alati teatud mõttes sümmeetriline, mis võimaldab kasutada erivõtteid, näiteks võrrandite jagamist/korrutamist. Antud süsteemi on lihtne lahendada vahetu asendusmeetodiga (jagamisel/korrutamisel tuleb lõpuks ka asendada !). I-st saame K 1 / 3 = w L 2 / 3 ning asendades II- e saame L 1 / 3= r ( w L 2 / 3) 2 , millest L = L* = 1 / (r w 2 ). Vahetulemusest K 1 / 3 = w L 2 / 3 saame K* = 1 / (r 2 w ). Hesse maatriksit tuleb tegelikult uurida punktis (L*, K* ), kuid vahel on praktilisem alustada üldkujul. Siin ülemine nurgaelement on (- 2/ 3) K 1 / 3 L - 5 / 3 < 0 ja det H = (1/ 3) K - 4 / 3 L - 4 / 3 > 0 ja seega tõesti maksimum . L * analüüs r suhtes tähendab leida osatuletis ¶L*/ ¶r , millest teha vajalikud järeldused.
K 1 / 2/ L 3 / 4 = w , 2 L 1 / 4/ K 1 / 2 = r . Saadud süsteem on peaaegu alati teatud mõttes sümmeetriline, mis võimaldab kasutada erivõtteid, näiteks võrrandite jagamist/korrutamist. Antud süsteemi on lihtne lahendada vahetu asendusmeetodiga (jagamisel/korrutamisel tuleb lõpuks ka asendada !). I-st saame K 1 / 2 = w L 3 / 4 ning asendades II- e saame 2 L 1 / 4= r w L 3 / 4 , millest L = L* = 4 / (r2 w 2 ). Vahetulemusest K 1 / 2 = w L 3 / 4 saame K* = 8 / (r 3 w ). Hesse maatriksit tuleb tegelikult uurida punktis (L*, K* ), kuid vahel on praktilisem alustada üldkujul. Siin ülemine nurgaelement on (- 3/ 4) K 1 / 2 L - 7 /4 < 0 ja det H = (1/ 2) K - 1 L - 3 / 2 > 0 ja seega tõesti maksimum . Tingimus L *= K * kehtib, kui r = 2 w .
annaabi.ee 
