“ Millise süllogismi moodusega on tegu? Kehtiv modus tollens 9. Milline allpool toodud operaatoritest on aleetilises loogikas üks kahest peamisest operaatorist? Võimalikkuse operaator 10.Milline järgnevatest väidetest on väär? Alamtuletuste sees ei tohi olla täiendavaid alamtulemusi. Tingimuslik tõestus sisaldab alamtuletusi. Väljaspool alamtuletust ei tohi kasutada alamtuletuse sammude vahetulemeid. Väljaspool alamtuletust tohib kasutada alamtuletuse lõppjäreldust. Kaudne tõestus sisaldab alamtuletusi. 11.On antud laused: „Kodakondsusamet väljastas eelmisel aastal üle tuhande trükiveaga passi.“ ja „Baaris külastajaid rannarõivaste ja rulluiskudega ei teenindata.“ Milline materiaalne loogikaviga esineb mõlemas lauses? Amfiboolia. 12.Literaal… Võib olla nii lausemuutuja kui ka lausemuutuja koos eitusega. 13
sõltuvad lisaks üldistele eeldustele ka hüpoteesist p kui täiendavast eeldusest. Sellist lõiku nimetatakse alamtuletuseks ning seda tähistatakse püstjoonega vasakul pool. Alamtuletuse sees võib olla veel täiendavaid alamtuletusi. Need tähistatakse täiendava joonega valemitest vasakul, ent peamisest joonest paremal pool. Seega võib joone kõrval olla veel jooni. Väljaspool konkreetset alamtuletust ei tohi selle alamtuletuse sammude vahetulemeid kasutada. Tingimusliku tõestuse lisaeeldust märgitakse mõnel pool kui AP (assumed premise). Joonis 9.1. Tingimuslikku alamtuletuse lõiku sisaldav tuletuse skeem. Alamtuletuse pikkus on m – n + 1 sammu. N9.3. Kui ma ostan auto (A), siis pean säästma (S) või jään võlgadesse (W). Kui ma ostan bensiini (B), siis ma ei säästa. Kui ma ostan auto, siis ostan ka bensiini. Seega kui ma ostan auto, siis jään ma võlgu (A → W). 1. A → S ∨ W (eeldus) 2. B → ¬S (eeldus) 8 3
sõltuvad lisaks üldistele eeldustele ka hüpoteesist p kui täiendavast eeldusest. Sellist lõiku nimetatakse alamtuletuseks ning seda tähistatakse püstjoonega vasakul pool. Alamtuletuse sees võib olla veel täiendavaid alamtuletusi. Need tähistatakse täiendava joonega valemitest vasakul, ent peamisest joonest paremal pool. Seega võib joone kõrval olla veel jooni. Väljaspool konkreetset alamtuletust ei tohi selle alamtuletuse sammude vahetulemeid kasutada. Tingimusliku tõestuse lisaeeldust märgitakse mõnel pool kui AP (assumed premise). Joonis 9.1. Tingimuslikku alamtuletuse lõiku sisaldav tuletuse skeem. Alamtuletuse pikkus on m n + 1 sammu. N9.3. Kui ma ostan auto (A), siis pean säästma (S) või jään võlgadesse (W). Kui ma ostan bensiini (B), siis ma ei säästa. Kui ma ostan auto, siis ostan ka bensiini. Seega kui ma ostan auto, siis jään ma võlgu (A W). 1. A S W (eeldus) 2