(s.a.). Kollane lõhnasamblik. Külastatud 8. jaanuar 2014. aadressil http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php? lang=est&id=166731&rank=70&id_puu=170710&rank_puu=60 16 Kokkuvõte Antud referaat rikastas minu teadmisi üpris mitmes vallas, kuidas samblikke igapäeva elus kasutatakse, kui kasulikud samblikud loodusele on, ning kui palju tegelikult looduses samblikest sõltub. Enne referaadi tegemist ei teinud ma sammaldel ega samblikel vahetki ning tänu referaadile olen õppinud kui suur erinevus nende vahel tegelikult on. 17 Kasutatud kirjandus Kalda, A., Randlane, T., Paal, T., Saag, A. (2004). Väike sammalde ja samblike raamat. Avita. Randlane, T., Martin, L. (2011). Eesti puudel kasvavad suursamblikud. TÜ Kirjastus. Runnel, V. (s.a.). Kollane lõhnasamblik. Külastatud 8.jaanuar 2014.aadressil http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?
Kui Villu nende talu ette seisma jäi ja nõudis värava avamist kohtus ta Priiduga kes talle selle avas. Priidu ema oli väga pahas tujus, sest talle ei meeldinud, et ta poeg Villuga läbi käis. Samuti oli Villu armunud Maisse. Krõõdale aga meeldis see, et alati kui Villu tuli tõi ta marjaviina, mis oli väga maitsev. Krõõda nägu muutus veidike leebemaks, aga siis ütles ta Villule, et sa õpetad Priidut aina joodikuks, et sa ei tunne enam viina ja vee vahetki. Sellepeale läks Villu väga marru ja tahtis tühja vee maha visata. Kuna Villu oli väga suur ja mehine, siis ei tahtnud Krõõt temaga väga hurjutada. Nii nad seal jõid viina, sõid saia ja mett. Nüüd sai Krõõt jälle pahaseks, et Villu Priidule sakstekeelt ei õpeta vaid maakeeles räägib, et sellest oleks tal mingitki kasu. Krõõt ja Villu läksid tülli ja Villu marssis uksest välja ja ei tõstnud lähimal ajal sinna jalga. Mai käis Villut salaja sepikojas vaatamas.
annaabi.ee 
