Mõrsja saabumine mehe majja. Paul Fleming 1609-1640 Umbes kolm ja kolmveerand sajandit tagasi viibis kahel korral tallinnas tuntud saksa luuletaja Paul Fleming. Esimest korda oli ta siin jaanuar 1635 kuni märts 1636 ja teist korda aprillist- oktoobrini 1639. Kokku seega umbes poolteist aastat. 6 Tallinna tuli Fleming saatkonnaga, mille Holstein-Gottorpi hertsog läkitas 1633. Aastal Moskvasse. Saatkonna koosseisu sattus fleming oma sõbra Adam Oleariuse vahetalitusel. Olearius avaldas sellest reisist reisikirja. Taheti minna Pärsiasse, luba olemas, mindi Tallinna kaudu tagasi uusi juhtnööre saama. Tallinnasse jõuti 1635. Jaanuaris. Seltskond jagunes kaheks- ühed jäid Tallinnasse ootama reisilisi ja teised läksid koju juhtnööre saama, et Pärsiasse sõita. Tallinnas elades võttis Fleming osa seltskonnaelust. Sõbrunes Reiner Brockmanniga., kellele Fleming tutvustas Opitzi uusi poeetikapõhimõtteid, mõjutades nii ka tärkavat eestikeelset
Kõige efektiivsemalt takistavad ultravioletkiirgust õhukihid, mille ruumalaühikus on kõige rohkem osooni. Meie laiuskraadil on osoonikiht kõige tihedam 22 km kõrgusel. 11 Osooni molekulide pidevaks juurdetekkimiseks on tarvilik hapniku aatomite olemasolu, mis saaksid ühineda kahest aatomist koosnevate hapniku molekulide külge. Samaaegselt uute osooni molekulide tekkimisega toimub olemasolevate lagunemine, mis toimub katalüsaatorite vahetalitusel. Katalüsaatoritena toimivad hüdroksüül OH, lämmastikoksiid NOx ja halogeenid(kloor, broom). Loomulikus olukorras tekib samapalju uusi osooni molekule juurde kui olemasolevaid laguneb. FREOONE kasutavad mitmed Eesti firmad. Nt: makroflex Läänes valib keskkonnateadlik tarbija just selliseid tooteid, milles ei leidu osoonikihti kahjustavaid aineid. Samal ajal otsitakse ka võimalusi, kuidas saaks freoone asendada. On kindlaks tehtud, et üks kloori aatom hävitab 10 000- 100 000 osooni
Kõige efektiivsemalt takistavad ultravioletkiirgust õhukihid, mille ruumalaühikus on kõige rohkem osooni. Meie laiuskraadil on osoonikiht kõige tihedam 22 km kõrgusel. 11 Osooni molekulide pidevaks juurdetekkimiseks on tarvilik hapniku aatomite olemasolu, mis saaksid ühineda kahest aatomist koosnevate hapniku molekulide külge. Samaaegselt uute osooni molekulide tekkimisega toimub olemasolevate lagunemine, mis toimub katalüsaatorite vahetalitusel. Katalüsaatoritena toimivad hüdroksüül OH, lämmastikoksiid NOx ja halogeenid(kloor, broom). Loomulikus olukorras tekib samapalju uusi osooni molekule juurde kui olemasolevaid laguneb. FREOONE kasutavad mitmed Eesti firmad. Nt: makroflex Läänes valib keskkonnateadlik tarbija just selliseid tooteid, milles ei leidu osoonikihti kahjustavaid aineid. Samal ajal otsitakse ka võimalusi, kuidas saaks freoone asendada. On kindlaks tehtud, et üks kloori aatom hävitab 10 000- 100 000 osooni
annaabi.ee 
