KOKKUVÕTE:erituselundid · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ning reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka. · L6plik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning koguneb kusep6ide. · Vahesel maaral osalevad organismist liigse vee eemaldamises ka nahk (higi teke), kopsud (veeaur valjahingatavas 6hus) ning soolestik (vesi valjaheites). · Seedumata toidujaagid valjuvad paraku kaudu, kusjuures valjaheite hulk sõltub toidu koostisest, soomise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms.
Tekib viinamarjamahla kaarimisel, kus ta settib kaaliumsooladena (kaaliumtartraadina) valja. Viinhapet ja tema sooli kasutatakse toiduainetoostuses, meditsiinis ja tekstiilitoostuses, samuti reaktiividena aldehuudide, suhkrute ja teiste ainete toestamisel. 5) Bensoehape - aromaatne karboksuulhape, mille molekulis esineb aromaatne benseeniring. Bensoehape on varvuseta, valge kristalne aine, mis lahustub hasti alkoholis ja eetris, kuid vahesel maaral vees. Bensoehapet leidub paljudes marjades nagu naiteks johvikates ja pohlades.Teda kasutatakse toiduainetoostuses kui ka naiteks silo sailitamiseks konservandina (sailitusainena), samuti antiseptikuna salvide koostises.Keemiatoostuses kasutatakse bensoehapet sunteetiliste varv- ja lohnaainete tootmiseks. Valemitele nimetuste andmine. Nimetuste alusel struktuurvalemite voi nurkvalemite koostamine. Oskus ara
· Vedelik-vedelik · Tahke-vedelik · Tahke-tahke Lahustuvus- aine omadus lahustuda mingis lahustis (näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100g vees) Lahustumise põhireeglid ? Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada Lahuseid jagatakse lahustunud aine sisalduse järgi: Endotermiline protsess- Kui joud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad joududest lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vahesel maaral ainet Eksotremiline protsess-joud lahusti ja lahustunud aine osakeste vahel on tugevamad, siis lahustub ainet rohkem Tõeline lahus- lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks voi ioonideks Kolloidlahus- heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad uhtlased Lahuste konsentratsioon- lahustunud aine hulk kindlas lahuse või lahusti koguses Erinevad väljendusviisid: · Molaarne konsentratsioon · Molaalne konsentratsioon · Moolimurd
lahti kirjutada). Ioonvorega ja polaarsed uhendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees) mittepolaarsed uhendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas benseenis, susiniktetrakloriidis CCl4) Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasutatakse moisteid segunevad ja mittesegunevad vedelikud. · Paremini lahustuvad uksteises sarnased ained. Naiteks benseen ja vesi lahustuvad uksteises vaga vahesel maaral, sest benseen on mittepolaarne, vesi aga tugevalt polaarne molekul. · See-eest vesi ja etanool lahustutvad piiramatult teineteises, sest molemad on polaarsed, ning oli lahustub hasti benseenis, sest molemad on mittepolaarsed ained. 17. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus - aine omadus lahustuda mingis lahustis - naitab aine suurimat massi, mislahustub antud temperatuuril 100 g vees. hästilahustuvateks (> 2 g/100 g),vähelahustuvateks(0,1 - 1
annaabi.ee 
