nihutatult ossi sageduse suunas. Sellest selgub, et VS-i suurendamisega suureneb kasuliku signaali ja peegelsageduse vahe. Peegelsagedus nihkub kaugemale kasulikust signaalist. VS-i valik teostatakse vastuvõtja projekteerimisel 3. VSV poolt arendatav võimendus peab olema küllaltki suur vastavalt VV tundlikkuse nõuetele. Suurt võimendust on lihcam saavutada madalamal vahesagedusel. Madalama VS-i puhul saab kasutada odavamaid võimenduselemente (transistor; mikroskeem). Eelnimetatud nõuetest on näha, et VS-i valik on vastuoluline ja konstruktoril peab olema oskusi VV projekteerimisel. VS tuleb valida nii, et see ei satuks vv.-tava sagedusala sisse NT1: Kui sagedusvahemik on 10…300kHz, siis võttes vahesageduseks näiteks 465 kHz, saame peegelkanali kauguseks signaalisagedusest 2x465kHz = 930kHz. Siit 300-930 = neg
..1/2 T diskr (k=0) sisendprotsessi usis(t) diskreetsete lugemite usis(tr) spekter vastab täielikult lähtespektrile. Seega võib siis diskreetsete lugemite u sis(tr) põhjal taastada esialgse pidevatoimelise protsessi usis(t) moonutusteta. Et suruda maha spektrikomponendid, mis asetsevad väljaspool esimest spektraaltsooni k/2T diskr...(k+1)/2Tdiskr, kasutatakse enne diskretiseerimist kõrge sageduskarakteristiku täisnurksusega MP analoogfiltrit nn alias-filtrit. 4.1.2 AD muundus vahesagedusel- 4.1.2.1. Töötlus signaali hetkväärtuste järgi (reaalse, mittekompleksse signaali töötlus)- Kui on piiratud ADM töökiirus, siis selleks, et töödelda signaali ikkagi esimeses spektraaltsoonis 0...1/2 Tdiskr , on vaja signaali sagedust muundada allapoole, vahesagedusele. See on vajalik ka siis, kui kõrgsagedusvõimendis ei saada piisavat võimendust, tagamaks piisavat signaali amplituudi signaali kvanteerimiseks. Sellisel juhul tuleb signaali töödelda vahesagedustrakti väljundis
annaabi.ee 
