Löödi puruks 1236 Saulepi lahingus. Ordu jäänused läksid liiviordusse. Liiviordu loodi 1237, ning likvideeriti 1561 Liivisõja käigus. 1227 - Taanlased said Põhja-Eesti Tallinnaga. Järvama jäi Ordu võimu alla tingimusel, et maakonda ei ehitata ilma Taani nõusolekuta ühtegi linnust. Kahekümnendate lõpus ja kolmekümnendate alguses püüdsid 2 paavsti legaati: Modena Wilhelm ja Alna Baldwin, moodustada vaheriiki Viru, Järva ja Läänemaast, mis pidi alluma otse paavstile. Sellega püüdis paavst vahele astuda Ordu ja Taani tülile, kuigi tulemuseta. 13. sajandil kujunesid Vana-Liivimaa väikeriigid, mida juhtisid maahärrad: 1 1. Taani kuningas - "Eestimaa Hertsog" 2. Tartu piiskop 3. Saare-Lääne piiskop 4. Ordumeister LIIVI ORDU Liivi ordu oli Saksa ehk Deutoni ordu üks alam ordusid. Kõige tugevam eesti väikeriikidest
Tõenäoliselt hiljem Mõõgavendade ordu ja latgalite vastasseis lahendati, sest hiljem ei tekkinud enam selliseid olukordi. Pärast latgalite ülestõusu maha surumist, suurenes Mõõgavendade ordu mõjuvõim tänase Läti aladel tunduvalt. (Histrodramus, 2018) 6 1.3. Mõõgavendade ordu langus ja Liivi ordu teke 1230. aastatel püüdis paavsti saadik Alna Balduin luua paavstile kuuletuvat vaheriiki. Ta püüdis sellesse haarata alasid Liivimaal, see tähendab eelkõige Põhja-Eestit. (Histrodramus, 2018) Mõõgavendade ordule oli paavsti saadiku tegevust äärmiselt vastumeelne ning 1233. aastal puhkes nende vahel avalik relvakonflikt. Mõõgavendade ordu vallutas paavstile allutatud maad tagasi ning mõningate teadete põhjal panid Tallinnas toime veresauna, kus tapeti kümneid paavsti vasalle. Arvatavasti oli enamik hukatutest eestlased. (Histrodramus, 2018)
annaabi.ee 
