2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust ilmalik võim, vaimulik võim, võõrvõimude omavahelised suhted? Ilmalik võim- tugevaim ilmalik võim Vana-Liivimaal oli Saksa ordu, sest ordu vennad olid nii mugad kui sõjamehed. Vaimulik võim- vaimulik võim Eesti alal kuulus Riia piiskopile. Võõrvõimude omavahelised suhted- ei saadud eriti läbi, loodi küll vaherahusid, kuid siiski olid suhted ebastabiilsed 3.Talupojad pärast vallutajate tulekut mis muutus seoses vallutajate tulekuga ? Maksud, kümnis, hinnus Lepingud alistatud rahvastega Kohtumõistmine feodaalide kätte Kaubandus ja meresõit sakslaste kätte Teotöö algselt mõned päevad aastas Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus 4.Jüriööülestõus (23.aprill 1343):
Liivimaa vaatepunktist venelased. Vene vaatepunktist olid liivlased agressorid. Esmajoones just Liivimaa jaoks on tähtis, järgnevalt kehtestati Liivimaal kirikupüha selle lahingu auks (14. sept). Kuidas see lahing tegelikult toimus ja kes seal võitis - ilmselt võitis Plettenberg, aga see ei olnud Vene peavägi, mille üle võit saavutati. Liivimaal oodati palju rohkemat - Venemaa oli nõus sõlmima rahu ainult 6 aastaks, Liivima diplomaadid soovisid aga 20 aastat. Vaherahusid pikendati regulaarselt. See rahuaeg ei olnud seotud mitte sellega, et Liivimaa oleks olnud tugev, vaid Venemaal ei olnud tollal kavatsust Liivimaaga sõda pidada, tähtsam oli nende jaoks sõda Leeduga, Ivan IV sai võimule väikelapsena, tema regentide vahel toimus aga äge võimuvõitlus. 1550. aastatel paistab, et Venemaa poolt võetakse kurss sõja alustamiseks. Juba 1550 pikendati kehtivat vaherahu ainult 1 aastaks. 1547
annaabi.ee 
