Võnnu piiramine – 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa. Ümera lahing – jätk võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. Võitlused aastal 1215-1221:1215 alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Ridalasse. Toreida vaherahu rikkumist õigustati sellega, et vaherahus olevat osalenud vaid Ugandi ja Sakala. Toimus armutu tapmine ja rüüstamine.Sama aasta kevadel rüüstati Sakalat ja sunniti Lõhavere vanem Lembitu alla andma. Lembitu vabastati pärast poegade pantvangi andmisega .1219 aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Retke juhtis Kuningas Valdemar ise. Asuti eestlastele kuulunud linnustesse, ilma et neid oleks takistatud.
Turaida vaherahu Pärast neid sündmusi sõlmisid sõjaraskustest väsinud ning katku ja nälga talunud liivlased, latgalid ja eestlased omavahel rahu. Sellest hoolimata liikus läänemaalaste sõjavägi peagi Koiva suudmesse, kuid teada saades uute ristisõdijate jõudmisest Riiga, pöördusid nad tagasi. Liivlaste ja latgalite algatusel alustati uuesti läbirääkimisi. Turaidas peetud nõupidamisel, kus osalesid ka piiskop Albert ja Mõõgavendade ordu esindajad, lepiti kokku 3-aastases vaherahus ja selles, et Sakala kuni Navesti jõeni jääb piiskopi võimu alla ja kohustub vastu võtma ristiusu. Eestlastest osalesid rahuleppes lisaks sakalastele ka soontaganalased ja tõenäoliselt ka ugalased. Vaherahu ajal kinnitasid nii Saksa-Rooma keiser Otto kui paavst Innocentius III oma ürikutes Ugandi ja Sakala kuulumist Mõõgavendade ordule. Uue piiskopi ametissenimetamise selle ala jaoks tegi paavst Lundi peapiiskopi ülesandeks.
Oliwa rahu. 1661.a Rootsi ja Vm vahel Kärde rahul (koopia Jõgevalt veits põhja pool). 1667.a lõpetas Andussovo vaherahu Vm- Poola vahel. Vasak-kalda Ukraina (Dnepri jõest ida pool Moskvale), paremkalda Ukraina (Dnepri jõest paremale Poola-Leedule). U sellest ajast Ukraina jagunemine ida- ja lääneosaks. Andrussovo vaherahu sõlmimisel välisjuht )?), Afanasi Ordin-Nastsokin (1605-1680), kes mõtestas ümber kogu Vm välisprogrammi (kuj arusaama, et Vm jaoks mõistlik elada Poola-Leeduga vaherahus ja suunata vastuolu Rootsi ning Türgi vastu). Teeneks see, et saavutas Poola-Leeduga vaherahu. Usuküsimused- saab alguse Vene kirikulõhe (RASKOL): saavad alguse vanausulised/kombelised (sama mis skismaatik). Tekke taga, riigi kiriku reform mille taga seisis patriarh Nikon. Puudus ühtne haridussüsteem, ka kirikuraamatutes kohalikud eripärad (vead, tõlgendused jms). 16.-17.saj Vm-d välismaalaste sõnul külastades peeti kohalikke vaimulikke erakordselt rumalateks. 16
annaabi.ee 
