riigi loomise. Selleks kasutati ka terrorirünnakuid. Iisrael pidas PVO-d terroriorganisatsiooniks, maailmas hakkati seda aga järk-järgult tunnustama Palestiina rahva esindajana. sõjalised konfliktid 1967. a alustas Süüria ja Egiptus ning Jordaania avalikult ettevalmistusi sõjaks Iisraeli vastu. 1967. aasta juunis andsid juudid ennetava löögi, millele järgnes-Kuuepäevane sõda. Tulemus: rahu ei sõlmitud, piiri või vaherahujoone asemel jäi vaenupooli aastateks lahutama tõeline kaevikutest rindejoon, kus aeg-ajalt käis ka tulevahetus. 6. okt. 1973 alustasid Egiptu ja Süüria ootamatult pealetung iIisraeli positsioonidele. 24.okt peatati sõjategevus ÜRO nõudel, kehtima hakkas vaherahu. Camp Davidi rahuleping egiptus ja Iirael sõlmisisd 1979 rahulepingu, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. Teistes araabia maades võeti see vastu pahameeletormiga.
Selleks kasutati ka terrori rünnakuid. 1967. alustasid Süüria, Egiptus ja Jordaania valmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava löögi kuuepäevane sõda. Neil õnnestus saavutada edu tänu lennuväljade pommitamsele. Kõigepealt purustati Egiptuse sõjavägi ja tungiti Suessi kanalini., siis anti toop Süüriale ja Jordaaniale. Sõja tulemusena okupeeris Iisrael Siinai poolsaare, Gaza sektori ja Golani kõrgendiku. Rahu ei sõlmitud, piiri või vaherahujoone asemel jäi vaenupooli aastateks lahutama tõeline kaevikutest rindejoon, kus aeg-ajalt käis ka tulevahetus. 6. okt. 1973 lepituspäeval, elustasid Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi. Esialgu saatis neid araablasi edu ja ületati Suessi kanal. Sel korral ei suutnud Iisrael kohe õhus võimu haarata. NSVL õpetustega suutsid Egiptlased teha nende õhuväele suuri kahjusi. Lõpuks suutis Iisrael ennast koguda ning vastupealetungida. 24. okt peatati sõda ÜRO nõudel
Ameerika Ühendriigid sunnitud hankima informatsiooni teiste riikide, näiteks Pakistani, agentuuridelt, kes olid ag ise tihedalt islamistidega seotud. Samuti ei olnud kavas anda vastulööki nendele riikidele, kes neid rünnakuid spondeerisid, eriti Iraagile ja Iraanile. Kogu 1990ndate teise poole oli Clintoni administratsioon ajanud Iraagi suhtes lepituspoliitikat, mis andis märku nõrkusest. Kui Saddam Husseini väed 1996. aastal tungisid üle vaherahujoone, mis oli kehtestaud Lahesõja lõpus, siis ei teinud Ameerika Ühendriigid midagi. 1998. aastal, kui Saddam saatis riigist välja ÜRO relvainspektorid, sooritati mõned üksikud USA ja Suurbritannia raketirünnakud, kuid Iraagi reziimelas need kergelt üle. Samal ajal tagas avatud immigratsiionipoliitika selle, et terroristidest salaagendid võisid vabalt USA-s ringi liikuda. Seega näisid Ameerika Ühendriigid ise esile kutsuvat üha
annaabi.ee 
