sarnaneb PõhjaSaksa tellisgootikale. Toetudes mainitud analoogiale, võib väita, et Türi kiriku (Lisa4) viilukaunistused pärinevad 14. sajandi algusest. Türi kiriku omapära on ka, et sel on peale lääneportaali veel lõunaportaal, mis rikkaliku kujunduse järgi otsustades võis olla tähtsaim sissepääs. Lõunaportaal paikneb nelinurkses ehisseinas, on kaheastmelise palendiga ja lamedalt teravkaarne. Sammaste ja nende vaheposti kapiteelivööd kaunistavad lehemotiivid, mille vahele on paigutatud üksik peamotiiv. Türi kiriku interjööris on hulk detaile, mis muudavad ta Järvamaa kirikute seas mitmeti erandlikuks ja omapäraseks. Sisenedes näeme, et põrand on maapinnast allpool. Sajanditegagongtõusnudgkapinnas välisseina ääres. Kolmelöövilise kiriku kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem. Tellistest ja paest võlvid on kesklöövis kuplitaolised, kitsastes
tarirauad; 3) 100. . . 125 laiune transporditsoon materjalide kohaletoomiseks. Töökoha kogulaius vastab harilikult töölava laiusele ja on 240. . . 260 cm. Kui kasutakse kraanat, mis tõstab materjalid otse töökohale, siis transporditsooni ei vajata. Tellisseinte ladumisel paugutatakse tellised (tõstealustel) ja mört (kastides) vaheldumisi piki töörinnet, kusjuures mördikastide vahekauguseks voetakse 250...400cm. Vahepostide ladumisel paigutatakse tellisealused vaheposti ning mördikastid ava kohale. Üksikult seisvate sammaste ladumisel asetatakse tellised ühele poole sammast, mört teisele poole. Kogu töörinne jagatakse ladumislankideks, igale töölülile omaette lank, kusjuures kaheliikmelise lüli tarvis arvestatakse langi keskmiseks pikkuseks 10 m ja neljaliikmelisele lülile 10...40m. 13 Joonis 7.15 a töökoht; 1 mördikastid;
annaabi.ee 
