pähikuteni. Talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Peamiseks nakkusallikaks lülieosed. Tõrje: varane kõrrekoorimine, sügav sügiskünd, umbrohutõrje, haiguskindlad sordid, seemnete puhtimine. o Punakaste e fusarioos haigustekitajad säilivad mullas, taimejäänustel ja seemnetel. o Harilik kõrrerooste suvi- ja talieoslad arenevad peremeestaimel. Seen talvitub talieostena taimejäänustel seeneniidistikuna. Tõrje: vaheperemeestaimede hävitamine, optimaalne külviaeg, kõrreliste umbrohtude tõrje, haiguskindlad sordid. o Nisu kollane rooste roostehaigusi saab kõige paremini vältida haiguskindlaid sorte kasvatades. o Kaera-kroonrooste o Nisu-kõvanõgi talvitub nõgieostena terade pinnal. Kevadel nõgieosed nakatavad idandeid. Idust levib mütseel kogu taime kasvamise käigus. Mütseel tungib terisesse. Eoste eluvõime mullas lühike. Purunenud nõgipeadest satuvad eosed teradele. Saastunud
Tõrje: Külvata viirusvaba seemet viirusvabalt põllult. Tõrjuda umbrohud ja lehetäid. Korjata välja haigestunud taimed ja põletada. 4.5 Kollane mosaiik Seda haigust põhjustab mungoa kollane mosaiikviirus (MBYMV). See viirus kahjustab rohkem sojauba ja põhjustab põllul suurt kahju. Tunnused: Iseloomustavaks tunnuseks on silmatorkavad helekollased laigud lehtedel. Kollane piirkond on üle lehe laiali või on piiritletud ribadena piki leheroode. Sellel viirusel on lai vaheperemeestaimede hulk ja taimemahla ning seemnetega ei levi. MBYMV viiruse nakkuse levitajaks on valge kärbes. Kui nakkus on toimunud 75 päeva jooksul pärast külvi, siis on saagi vähenemine märgatav kuna nakatumine hiljem ei põhjusta saagi olulist langust. Tõrje: Kasvatada resistentseid sorte. Nakatunud taimed välja korjata ja põletada. Kasutada regulaarselt insektitsiide. 5. Haiguste ja kahjurite tõrje Maailma eri paikades tuntakse kokku sojaoal 35 haigust. Haigused võivad
annaabi.ee 
