moodustised 3. HMK KANDSEENED *Seeneniidistik hästi arenenud, rakuline *Toitumiselt saproobid, mükoriisaseened, parasiisid Paljunemine: Mittesuguline ( koniididega) ja suguline paljunemine ( areneb eoskand e basiid ) Tähtsus: Olulised mükoriisaseened, puidulagundajad, söögi ja raviseened, seenhaiguste tekitaja inimestel SELTS ROOSTELAADSED Roostekarva pustulid( eoslad) Elu jooksul valmib 5-tüüpi eoslaid: Spermogoonid, Kevadeoslad, Suvieoslad, Talieoslad, Eoskand Vaheperemeestaime olemasolu. Seen läbib seal teatud arengujärgud( 0 ja 1 ) Elutsükkel: Algab kevadel vaheperem.taimele kinnitudes, nakatades selle. Moodustub seeneniidistik. Valmides väljuvad pügnospoorid ( maitsev tilgake putukatele ) . Seejärel kavab pikalt läbi lehe. Moodustuvad kevadeoslad kantakse pärisperemeestaimele. Seal arenevad suvieoslad. Suve teisel poolel moodustuvad talieosed. Enne seda toimub tuumade ühinemine . Peale talve meioos. *Nakatumist soodustavad soe ja niiske ilm hiliskevadel
Nisu-triiprooste (Puccinia glumarum) – Esineb peamiselt nisul,odral ja harva ka rukkil. Eriti ilmeb see lämmastikuga väetatud põldudel. Triiprooste tekitab lehtedele kollaseid roostetriipe.Soodsail tingimusil suurenevad triibud ja leht kattub üleni suvieoste kattega.Seen talvitub taimes mütseelina. Ennetatav tõrje Nagu ennetatav tõrje sobib võimalikult hiline külv. Niisugused külvid kannatavad vähem kui varased. Kasutamine roostekindlate sortide. Füüsikalis-mehaaniline tõrje Vaheperemeestaime hävitamine.Peaaegu kõigis kultuurmaades on rakendatud kukerpuude ja türnpuude sundhävitamise määrused. Umbrohutõrje. Bioloogiline tõrje Korralik viljavaheldus. Keemiline tõrje Teatavaid tulemusi annab nisupõldude tolmutamine väävliga (40 kg/ha), kuid selle tarvitamine on kaunis tülikas ja majanduslikult tasuvuselt küsitav. Paremaid tulemusi annab sügisel tolmutamine lubilämmastikuga 20 kg ha. Avaldub mullas leiduva fosfori rohkus roostehaiguste arenemisele takistavat mõju.
annaabi.ee 
