aastast Laiuse (Lais) pastorina, 1678. aastast Tartumaa praostina ning piiblitõlke ja lauluraamatu väljaandmise eestvedajana. R. Brockmanni osalemine Tallinna kirjanduselus R. Brockmann võttis tollasest Tallinna kirjanduselust kohe saabumise järel aktiivselt osa. Ühelt poolt kuulus ta gümnaasiumiprofessorite kirjanduslembesesse seltskonda, mis aastatel 163536 ning 1639 puutus tihedalt kokku Holstein-Gottorpi hertsogi Friedrich III saatkonnaga nende Idamaa-reisi vahepeatusel Tallinnas. Kirjanduslikult ambitsioonikate saatkonnaliikmete (Paul Flemingi, Adam Oleariuse jt) ning gümnaasiumiõpetajate kokkupuude, nagu ka Tallinna trükikoja avamine 1634 ja Gustav Adolfi leinaaja lõppemine, muutis Tallinna kultuurielu avatuks ilmaliku juhuluule viljelemisele eri zanres. Nii on R. Brockmannilt teada 66 juhuluuletust: 31 pulmadeks, 11 lahkunute mälestuseks, 11 reisiluuletust, neist 5 teelesaatmiseks ja 6 reisilt tulijate tervituseks,
noormees. Pelias saatis Iasoni võimatule ülesandele ära tuua kuldvillak, kuid noormees planeeris reisi hästi ette. Iason kutsus kokku omaaja suurimad kangelased (muuseas Herkles ja Orpheus) ja lasi ehitada imelise laeva Argo (laevanina Dodona Zeusi hiie pühast tammest). Teel Kolchisesse sattusid nad Lemnose saarele, kus naised olid kõik mehed mõrvanud ja Arktoni poolsaarele, kus nad tapsid kuukäelised hiiglased. Järgmisel vahepeatusel kadus ära Heraklese sõber Hylas, keda jäi Herakles otsima ning siis sattusid nad Bebrüükide kuningas Amykosega kokku, kes sundis kõiki oma maad külastanud mehi rusikavõitlusse, kellest siiamaani oli ta kõik tapnud. Laeval oli sobilik kangelane Polydeukes, kes kiirelt kuningat võitis ja tappis. Enne Sümbelgaade kohtasid argonaudid Phineust, keda abistades said teada, kuidas läbi pääseda nende ohtlike kaljude vahelt.
annaabi.ee 
