Eros on võimas deemon, kes on vahendajaks inimeste ja jumalate vahel. Kõik elusolendid ihkavad sünnitada ja püüdlevad surematuse poole, mõned inimesed valivad selle saavutamiseks kehalise tee sünnitades lapsi, teised saavad aga surematuks oma hingega luues surematuid teoseid. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa. Armastus ei saa olla täiuslik, sest muidu ei püüdleks inimesed selle poole, vaid see eeldab püüdlust, st vahepealolekut. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles peitub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Armastust tuleb mõista laiemalt, kui seda tavaliselt tehakse. Inimene võib armastada näiteks tarkust. Ilu tunnetuses on mitmed astmed, mille armastaja läbib. Kõigepealt armub ta füüsiliselt ligitõmbavasse inimesse, järgmisena füüsilisse ilusse üleüldiselt. Siis taipab ta, et hinge ilu on väärtuslikum, kui keha ilu. See viib teda tarkuse omandamisele.
kiidukõnede absoluutne tipp. Kõnelema peab hakkama Sokrates. Sokrates teeb Agathoni kontseptsiooni paranduse, rõhutades, et armastus ei saa olla ise täiuslik, sest siis ei hakkaks inimesed armastusest osa saades midagi püüdlema, vaid jääksid rahunenuna paigale. Seetõttu tuleb välja, et armastus pole ei hea ega halb, jumalik ega loomalik, tark ega rumal, vaid täpselt vahepeal, sest armastus eeldab püüdlust, st vahepealolekut. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles peitub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Ent miks siis kõik inimesed kogu aeg ei armasta? Asi on selles, et armastust tuleb mõista laiemalt, kui seda tavaliselt tehakse. Inimene võib armastada näiteks tarkust. Kui inimene midagi ihaldab, siis alati hea pärast, mida see endas kätkeb. Nii teevad inimesed kõike armastuse pärast. Tulebki välja, et ilma armastuseta poleks midagi
annaabi.ee 
