Esimene filmihelilooja ei ole päris kindel, kuid arvatakse, et see võib olla prantslane Gaston Paulin. Tegelikult ei ole isegi tummfilm kunagi päris tumm olnud nagu selle nimest võiks järeldada. Filmiajaloo algusest on filmide taustaks kasutatud muusikat. Eesti filmimuusika parimaid palasid esitasid Suurel Filmimuusika kontserdil Draamateatri näitlejad Märt Avandi ja Mait Malmsten ning tuntud lauljatarid Marvi Vallaste ja Sandra Nurmsalu. Paar lugu esitas, ning vaheosasid (fakte Eesti filmimuusika kohta) luges ka filmiprodutsent ja stsenarist Artur Talvik. Muusikuid saatis Politsei- ja piirivalveorkester dirigent Hando Põldmäe juhendamisel. Lavale astus ka legendaarne filmimuusika autor Sven Grünberg isiklikult, kes on kirjutanud muusika rohkem kui sajale filmile (sealhulgas ,,Hukkunud alpinisti hotell" ja ,,Detsembrikuumus"). Klassikaraadio kuulajad on Grünbergi valinud ka sajandi parimaks heliloojaks. Sven Grünberg
üksteisele äritehinguid ja jagavad rasketel aegadel kõik koos ajutisi raskeid hetki, mis vastasel juhul põhjustaksid keiretsu ebastabiilsust. Omavaheliste suhete erinevused jagavad keiretsud kahte rühma. On olemas vertikaalselt integreeritud keiretsu, nagu näiteks Toyota kontsern, milles tugevam emaettevõte jagab tööjõudu, lepingud ja osalusi väiksemate firmadega, mis peamiselt müüvad edasi emaettevõtte tooteid ja teenuseid või toodavad talle vastavalt vajadusele vaheosasid. Toyota kontsernis on emaettevõtteks Toyota ja kõrvalettevõtted on näiteks Daido Steel to Toyota, Idemitsu Kosan Steel to Toyota ja nii edasi. Majanduslanguse ajal saadaks Toyota keiretsu sees olevatesse ettevõtetesse, mitte ei laseks neid lahti. Nii kasvatab Toyota ka inimestes usaldust ja soovi nende heaks töötada. Horisontaalses keiretsus keerleb kõik pankade ümber. Emaettevõtja asemel, kellel on osalus teiste äriühingutega, täidab tema rolli pank, kes omab osalust ettevõtetes
annaabi.ee 
