Klaverile · Allegro moderato c-moll (1909) · Larghetto A-duur (1909) · Sostenuto g-moll (1909) · Andante E-duur (1910) · Ballaad b-moll (1910) · Chanson triste d-moll (1910) · Eksprompt f-moll (1910) · Fantaasia f-moll (1910) · Caprice fis-moll (1911) · Fantaasia b-moll (1912) · Moderato a-moll (1912) · Mängutoos G-duur (1912) · Teema variatsioonidega E-duur (1912) · Allegretto fis-moll (1913) · Allegretto fis-moll (vaheosaga Poco animato) (1913) · Andantino h-moll (1913) · Berceuse (Hällilaul) As-duur (1913) · Etüüd es-moll (taktimõõt 3/8) (1913) · Etüüd es-moll (taktimõõt 12/8) (1913) · Moderato F-duur (1913) · Valss As-duur (1913) · Valss B-duur (1913) · Allegro con fuoco f-moll (1914) 9 · Andante moderato g-moll (1914, red. 1942) · Furioso es-moll (1914?) · Molto vivo fis-moll (1914)
Eessagara rakud jaotatakse nende värvumise alusel kromofiilseiks (endocrinocyti chromophili) ja kromofoobseiks (endocrinocyti chromophobi) adenotsüütideks e. endokrinotsüütideks. Kromofiilid sisaldavad kas happeliste - atsidofiilsed adenotsüüdid (endocrinocyti acidophili) või aluseliste - basofiilsed adenotsüüdid (endocrinocyti basophili) värvidega värvuvaid sõmeraid. Atsidofiile on rohkem eessagara eesmistes ja külgmistes, basofiile aga tagumistes, vaheosaga piirnevais, osades. Kromofoobid on kromofiilidest väiksemad. 20. Tsütoskeleti struktuurid Tsütoskeleti struktuurid: 1. Mikrotorukesed. Tubuliinidest mikrotorukesed osalevad rakusiseses transpordis, mitoosis ja rakuliikumises, on tsentriooli, viburtite ja ripsmete põhikomponent. 2. Mikrofilamendid, kus globulaarne aktiini monomeer polümeriseerub dünaamilisteks kuidudeks, eriti raku pinnal. Aktiini dünaamikat kontrollivad aktiiniga soenduvad valgud, nagu näiteks
annaabi.ee 
