teemant grafiidiks. Vastassuunaline protsess grafiidi üleminek teemandiks on võimalik vaid väga kõrgel rõhul, kus G teemant)< G (grafiit). Protsess kulgeb kiiresti üksnes siis kui ka temperatuur on küllalt kõrge. Kineetika uurimisel on füüsikalises keemias oluline koht, sest ta võimaldab selgitada reaktsiooni mehhanismi, s.t. kindlaks määrata reaktsiooni tegeliku toimumise seaduspärasused ja vaheolekud, mille kaudu saavutatakse lõppolek. Kesksel kohal keemilises keneetikas on reaktsiooni kiiruse mõiste. Püsival ruumalal toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Ajavahemikus t kuni t+t on keskmine kiirus c v =- t
Vastavalt termodünaamika esimesele printsiibile on ring-protsessi ühe tsükli jooksul tehtud töö võrdne süsteemile antud soojushulgaga: dA = dQ . Carnot' ringprotsess toimub ideaalse gaasiga ideaalses soo-jusmasinas (puuduvad kiirguskaod ja hõõrdejõud). Ring-protsess koosneb neljast etapist, kusjuures eeldame, et kõik etapid on pööratavad. Pöörataval protsessil on omadus toimuda ka esialgsele vas-tupidises suunas, nii et süsteem läbib kõik esialgse protsessi vaheolekud vastupidises järjekorras. Täielikult pööratavad on ideaalsed lõpmata aeglased (kvaasistaatilised) protsessid. Kõik reaalsed protsessid on põhimõtteliselt pööramatud, kuid teatud juhtudel võib küllalt aeglasi protsesse siiski vaa-delda pööratavatena. Nüüd aga Carnot' ringprotsessi juurde. (1) Isotermiline paisumine. Gaas saab soojendilt soojushulga Q1 , mille tagajärjel toimub paisumine olekust 1 olekusse 2. Seejuures teeb gaas tööd m A1 = R T 1 ln V 2 = Q1 .
süsteemis tekib pärast isoleerimist iseeneslikult tasakaaluolek. Sellist tasakaaluoleku väljakujunemist nimetatakse relaksatsiooniprotsessiks. Termodünaamiliste parameetrite väärtused ongi kogu süsteemi jaoks üheselt määratud vaid tasakaaluolekus, seepärast nimetatakse neid ka oleku parameetriteks. Ühe või mitme termodünaamilise parameetri muutumine süsteemis on termodünaamiline protsess. Idealiseeritud lõpmata aeglast protsessi, mille korral kõik vaheolekud on tasakaalulised, nimetatakse tasakaaluliseks protsessiks. Üldjuhul võib termodünaamilisel süsteemil olla väga palju termodünaamilisi parameetreid. Lihtsaim termodünaamiline süsteem on mingi gaasihulk (massiga m). Ideaalse gaasi mudeli piires on sellise süsteemi olek määratud vaid kolme termodünaamilise parameetriga: ruumala V, rõhk p ja temperatuur T. Nende kolme parameetri väärtuste komplektiga on antud gaasihulga olek täielikult määratud
annaabi.ee 
