Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitlejateks olid selles lavastuses Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan Rekkor, Liina Tennosaar (külalisena), Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena) ja Laura- Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Etendus rääkis 43. aastasest taksojuhist John Smithist, kellel oli kaks maja, kaks abikaasat ja kaks last. Ühel päeval kohtuvad Johni kaks teismelist last juhuslikult internetis ja tahavad kokku saada. Kui taksojuht on siiani veel oma kaootilist elu varjanud siis nüüd muutub see pööraste sündmuste jadaks. John püüab meeleheitlikult oma topeltelu päästa, teda abistab tema üürnik Stanley kes peab sõbra päästmiseks välja mõtlema ühe absurdsuse teise järel.
Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 13. jaanuaril kell 19:00 Haapsalu Kultuurimaja suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- Karin Tammaru, Liina Tennosaat (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekko, Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura-Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Lavastaja Enn Keerd on sündinud aastal 1956. Ta on lõpetanud Põlva Keskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Nüüd töötab aastast 1978 teatris Endla. Kunstniku Kristina Lõuk kohta puudub informatsioon. Peategelast mängis Sepo Seeman. S. Seeman on sündinud aastal 1971 Noarootsi vallas. Ta on lõpetanud praeguse Haapsalu Põhikooli ning tegeles ka kohalikus En Garde vehklemisklubis vehklemisega. Aastal 1993 lõpetas S
a. mõõtmisel 14 m ja tüve jämedus rinnakõrguselt 308 cm. Tüves on õõnsus. Puu varasema mõõtmise kohta on andmeid 1960. aastast. Siis saadi tüve ümbermõõduks einnakõrguselt 280 cm. Niisiis on pärn poole sajandiga vaid 28 cm jämedamaks muutunud. Kuigi puu ei ole kasvult kuigi võimas, jätab ta oma kummalise, täisnurga all käänduva tüvega üksikuna lagedal künkal kasvades mõjusa mulje. Puu nime seletuseks rääkis 1998. a. maikuus Allika talus elav 83-aastane Hendrik Vahenurm sellise loo. Kord rändasid siin kolm naist, kellest kaks surid siinsamas ära. Nendest said pärnad nimedega Kai ja Mai. Kolmas naine rändas edasi. Tema nimi oli Riinu. Ta jõudis välja praeguse Pärnu- Jaagupi lähedale Uduveresse. Seal muutus ka tema pärnapuuks. On huvitav, et lugusid kolme naise rändamisest ja pärnadeks muutumisest on kohalikud inimesed rahvaluule kogujatele jutustanud korduvalt juba õige ammu. Üks vanemaid kirjapanekuid pärineb rohkem kui sajandi tagant. 1895. a
annaabi.ee 
