* pronksehted hobused, lambad, kitsed, * talud lähestikku ja Põhja-Saaremaa) * hõbeehted sead ja kanad) moodustasid küla * kaubandus (vahetus- ja * kaalud hõbeda * küttimine ja kalapüük * sumbküla- talud keset vahenduskaup) kaalumiseks kauba vastu * metsamesindus, mesi ainus põlde tihedalt koos; Lääne- * varalinnaline asula Tartu * kaheteralised mõõgad, magusaine Kesk- ja Põhja- Eestis ja * ranniku kaubakeskus Tallinn vibud ja nooled * rõivaste valmistamine Saaremaal * 45 kihelkonda, 8 maakonda
Kopranahk oli araabiamaades eriti kõrges hinnas, sest ta annab sooja ja on vettpidav. Teine võimalus oli, et müüdi ka kopranääret, mis pidavat olema oluliseks komponendiks omaaegses potentsiravis. Arvatavasti tegeleti ka muude asjade müümisega. Põhjas maksis meesori 300 dirhemit, naisori 200 dirhemit. Lõunas aga mehe eest 2000g või 3000g, naise eest aga kuni 6000g. On ka pakutud, et üheks oluliseks tegevuseks võis eestlastel olla ka vahenduskaup: ühele naaberalale müüdi üht kaupa, vastu saadi teist kaupa. See, mis vastu saadi, müüdi teistele kallimalt. Kuna hinnad olid väga erinevad, saadi vahelt tulu. Aarete puhul torkab silma: 9. ja 10. sajandil on palju araabia münte, hiljem hakkavad need taanduma ja hakkavad ilmuma lääne mündid. Aarded peideti näiteks vara kogumise eesmärgil (nagu pank). Hilisrauaaeg 1050-1225 11. sajandil jäetakse linnused ja linnuseasulad maha. Ei tea miks. Kogu asustussüsteemis toimub suur
annaabi.ee 
