(autod, masinad ja elektrotehnika) jaoks polnud piisavalt ostjaskonda, kuna tööviljakus kasvas palkadest kiiremini. Valeks peetakse ka 1920-ndate aastate majanduspraktikat, mis kohati andis ruttu kasumit, kuid pikemas perspektiivis viis majanduse kaosesse. Selle puhul mõeldakse kõige enam investorite sõltuvust laenudest. EESTI MAJANDUS Piiramata vabaduse ja liberaalse turumajanduse tingimustes muutusid ühistud üksteisega ja mitmete vahendusfirmadega konkureerides nõrgaks. Nõrgad ühistud aga muutusid koormaks niigi raskes seisundis olevatele taludele. Paljud Eesti talud sattusid väga suurtesse võlgadesse ja üpris suur osa neist pankrotistus. Riik oli sunnitud vastu võtma rea talude ja ühistute majanduslikku arengut soodustavaid seadusi. Resoluutselt piirati eraettevõtete tegevust, põhiliste põllumajanduskaupade eksport koondus keskühistute kätte. Majanduskriisini oli
aasta märtsis. Kuid kohe ei alanud tööstuse kiire tõus, vaid depressioon kestis kuni 1936. aastani, mil algas lühiajaline elavnemine ja tõus. Alles selle tõusu ajal ületas tööstustootmise tase kriisieelse taseme. (Ibid: 16) 2.2 Eesti majandus Suure Depressiooni ajal Piiramata vabaduse ja liberaalse turumajanduse (üksikisiku vabadusi ning kodaniku- ja poliitilisi vabadusi rõhutav) tingimustes muutusid ühistud üksteisega ja mitmete vahendusfirmadega konkureerides nõrgaks. Nõrgad ühistud aga muutusid koormaks niigi raskes seisundis olevatele taludele. Paljud Eesti talud sattusid väga suurtesse võlgadesse ja üpris suur osa neist pankrotistus. Riik oli sunnitud vastu võtma rea talude ja ühistute majanduslikku arengut 19 soodustavaid seadusi. Resoluutselt piirati eraettevõtete tegevust, põhiliste põllumajanduskaupade