faktiliselt nii andja kui vahendaja (annab üle nii enda eseme kui ka teistele kuuluvad esemed). Sel juhul on tegemist andmise ja vahendamise reaalkogumiga, kui andjad ei moodusta gruppi ühe altkäemaksu raames. Sama ahela võib konstrueerida ka võtja poolt vaadatuna. On võimalik, et lisaks vahenduslikule tegevusele võtab isik veel osa muudest tegudest seoses altkäemaksuga (kihutab kedagi, organiseerib), siis vastutab ta vastava osavõtuvormi eest ning tema tegevust ei kvalifitseerita vahendusena. Altkäemaksu vahendus kujutab endast sisuliselt altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamise 33 erijuhtumit ning tuleb vastava erinormi järgi (§ 296) kvalifitseerida ainult siis, kui tõepoolest on tegemist vahendusega selle sõna kitsas mõttes. 4.4.3. Altkäemaksu andmine (§ 298) Altkäemaksu andmise mõistet erinevalt altkäemaksu võtmise mõistest seadus ei ava. Küll
kuulub inimtegevuse vormide hulka *konflikt Marxi põhimõttega : Marx jaotas maailma baasiks (majanduslikud suhted), millele toetub pealisehitus. Vaideldakse vastu, et kunstil on mingi teatav autonoomsus ja ei sõltu sellest baasist. (*ka Freud nägi sama moodi nagu Marx alateadvusele toetub teadvud) *Williams oli vastu ka strukturalismile me ei saa reaalsust vahetult kogeda, siis kasutame keelt, ainult keelelise vahendusena. Tegeleme asjadega, millele me oleme andnud nime, ei saa rääida reaalsusest endast.pmt keeleline kokkulepe ehk KEELELE EI EELNE REAALSUST Willaims ei ole n õnus, ütleb, et keelele eelneb mingi reaalsus 14 IV LOENG R. Williams'i jätk *structure of feeling tundestruktuur struktuur, mille kaudu kulturi elatakse. Jagatud omadus, iga rahvas (inimgrupp) jagab teatud tundestruktuuri. VAIMSUS. *sinna kuulub ka ideoloogia *analüüsib kõrgkirjandust, kõrgkultuuri
annaabi.ee 
