Kui vahetu ja kaastäideviimise määratlemisel ei tohiks olla olulisi probleme, siis eraldi käsitlemist vajaks vahendlik täideviimine. Vahendlik täideviimine on juriidiline konstruktsioon, mis võimaldab omistada ühe isiku poolt ( juhitav) toimepandud süüteokoosseisupärased teod teisele isikule ( juhtija). Vahendliku täideviimise peamiseks tunnuseks on ärakasutamissuhte olemasolu vahendliku täideviija ja ärakasutatava isiku vahel. Ärakasutamissuhe on suhe, mis võimaldab vahendlikul täideviijal rakendada ärakasutatavat isikut kui vahendit teo toimepanemiseks. Vastavalt teovalitsemise teooriale võib eristada järgmisi ärakasutamissuhte vorme: 3 K. Maurer, Õigusleksikon , Interlex, Tallinn, 2000, lk 384. 4 RT I 2001, 61,364, 5 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29 6 RT I 2001, 61,364, · ärakasutatud isiku valitsemine teadmisega. Siinjuures on oluline, et vahendlik
tagajärje saabumist, vabaneb ta süüst vabatahtliku loobumise tõttu. Niisugusel juhul kannab isik vastutust vaid tegude eest, millel on kuriteo tunnused teoks ettevalmistamisel (näiteks teise isiku tapmiseks muretseb loata tulirelva, kuid jätab tapmise toime panemata, siis vastutab ta vaid loata relva omamise eest) kui see on seadusega tunnistatud karistatavaks. Katse algab vahetult süüteo toimepanemise alustamisest (omakäelisel toimepanijal ja vahendlikul toimepanemisel hetkest, kui täideviija kaotab kontrolli täideviimisel oma vahendi üle või kui vahendlik täideviija alustab süüteo toime panemist vastavalt oma ettekujutusele toimepandavast). Kohus võib isiku karistusest vabastada või kergendada karistust (§ 60), kui isik ei saanud aru süüteo katse kõlbmatusest oma vaimse küündimatuse tõttu (nt varguse toime panemiseks püüdis ukse lukku avada porgandiga, püüdis tappa needuste ja nõidumisega jne.)