Tegemist on ühe ja sama püüdlusega, mis on suunatud erinevatele asjadele. Augustinuse eesmärk pole siiski inimene, kes on suunatud üksnes igavesele. Jumala looming on hea ja inimene on pandud selle majapidajaks. Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse? - Maist tuleb kasutada (uti). Jumalat tuleb maitsta(frui). Inimene on võrreldav palveränduriga tasevase isamaa poole. Kuid sellel reisil kasutab inimene laevu ja vankreid, et saavutada eesmärki. Kuid armuda ei tohi vahendeisse. Vahettegemine uti jafrui vahel moodustab hiiglasliku süsteemi ehk väärtuste skaala. Armastus, mis võtab selle väärtusskaala omaks on ''ordinata dilectio''(korrastatud armastus). Armasta ja tee, mida tahad. Ka enesearmastusel on sellises korras oma koht, sest inimene peab ka iseennast armastama, muidugi vastavalt inimese kohale maailma väärtuste skaalal. Tõeline enesearmastus tähendab aga Jumalat armastada ja iseennast salata. Sellest olenedes ehitab üles ka riigi käsitluse.
uskuda. - Credo, ut intelligas; intellige ut credas. · Inimene on võrreldav palveränduriga taevase · Keskseks küsimuseks Augustinuse elus oli isamaa poole. Kuid sellel reisil kasutab inimene allumine autoriteedile. laevu ja vankreid, et saavutada eesmärki. · Pöördumine tähendab tema jaoks otsustavalt kiriku · Kuid ta ei tohi armuda vahendeisse. autoriteedi tunnustamist ja Pühakirja aktsepteerimist. 2 · "Head kasutavad maailma, et Jumalat "maitsta", · Maailm luuakse õieti igas silmapilgus uuesti. · "Sina Issand, oled igavene, aga mina mina kurjad aga vastupidi, et maailma "maitsta",