........2008 Aruanne tagastatud: ...........2008 Aruanne kaitstud: .............2008 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: Tutvuda saatja ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadusetega. Töö käik: Koostasime mõõteskeemi Ühendades generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise, mõõtsime võimsuse P0= -1,74 dBm Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfiltri ja mõõtsime väljundvõimsused P1 (dBm) vahemikkus 440 -500 MHz, see järel vahetasime analüsaatori ja koormuse kaabli otsad ja mõõtsime uued väljundvõimsused P2 vahemikkus 440-500 MHz. Arvutasime dupleksfiltri ülekandekarakteristikud portide vahel, kasutades valemeid S21=P1-P0 ja S21=P2-P0 ja joonestasime ülekandekarakteristiku graafikud. S21 port1 0 0 6 2
kosmosest, kus on täiesti teine atmosfäär kui Maal. Maal olev atmosfäär hajutab Päikese valgust, muutes seda teiseks värviks. Samasugust efekti võib näha ka taeva värvi muutumist päevasel ja öisel ajal. See tähendab, et tegelikkuses päike kiirgab kõiki spektrivärve korraga, kuid teises atmosfääris saab näha ainult kindlat värvi nt Maal kollast. Päikese värv Maal: Päikeselt saabuv valgus hajub Maa atmosfääri sinise ja lilla lainepikkuse vahemikkus nii et ülejäänud värvide lainepikkused muutuvad/ilmuvad kollaseks. Sellepärast ongi Päike Maalt vaadatuna kollane. Teine teooria vms: Tähe värv sõltub ka selle temperatuurist. 7,000 kraadi juures on tähe värv valge, 5000 juures aga kollane. Päikese temperatuud on aga selle vahemikus ehk täpselt öeldes 6000 kraadi. VÄRVI PÄIKE ÕIGESTI!!!
mille ES = 34 m; EI = 9 ning ei = +43 m; es = + 68 m. Nmintabel = 0,068 0,034 =0,034 mm ja Nmaxtabel = 0,043 9 = 0,034 mm. Siinkohal tuleb mainida, et Kontrollime, kas nõutud ping on tagatud, kui arvutada tõenäose pingu, P = 0,95. Arvutatakse tõenaosed minimaalsed ja maksimaalsed pingud: mm mm Liide on piisavalt tugev Järelikult tõenäosusega P = 0,97 sattub liite ping vahemikku 0,024 mm kuni 0,043 mm (või 95% pingudest on selles vahemikkus). Kontrollitakse pingistu kontaktialas tekkiv survepinge ei põhjustaks materjali voolamist [T2= Maksimaalne lubatav survepinge võllile (et vältida materjali voolamist): [T1= Saadud pingistu maksimaalne arvutuslik ping lähtudes maksimaalsest tõenäosest pingust ja parandist u: Sellele pingule vastav survepinge: Järeldus: valitud pingist Ø50 G7/s7 ei põhjusta plastseid deformatsioone võlli ja rummu kontaktialas isegi maksimaalse tõenäose pingu juures.
Nmintabel = Nminarv Kontrollime, kas nõutud ping on tagatud, kui arvutada tõenäose pingu, P = 0,97. Arvutatakse tõenaosed minimaalsed ja maksimaalsed pingud: Na = (Nmax + Nmin)/2 = (0,113 + 0,056) / 2 = 0,0845 mm TD = 0,03 mm Td = 0,022 mm Cp = 0,27 0,0745 0,372 0,0945 Järelikult tõenäosusega P = 0,95 satub liite ping vahemikku 0,0745 mm kuni 0,0945 mm (või 95% pingudest on selles vahemikkus). Seega tõenäone minimaalne ping on suurem nõutavast arvutuslikust parandiga pingust: Ntmin > Nminarv ehk 0,0745 > 0,056 mm - s.t liide on piisavalt tugev. Viimasena kontrollitakse, et valitud pingistu korral liite kontaktialas tekkiv survepinge ei põhjustaks materjali voolamist. Maksimaalne lubatav pinge rummule (väärtus, mis on üle pT väärtuse põhjustab materjali voolamist): 98 MPa Maksimaalne lubatav survepinge võllile (et vältida materjali voolamist):
More 0 100,00% 66,171] (171,176] (176,181] (181,186] (186,191] (191,196] Pikkus, cm histogrammi põhjal, demonstreerimaks oma arusaamist leitud numbritest ja tehtud küsimus oli pikkuse kohta. Mina konstrueerisin sagedustabel tunnusele "PIKKUS" ja illustreerisin saadud mm näitab, et 15 inimestel pikkus on 171-176 cm vahemikku. Ainult ühel tudengil pikkus on vahemikkus 191- kus jääb 171-176 cm vahemikku. ks korrektne välja ka mustvalges Intervalli pikkus: RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4
annaabi.ee 
