kõrgrõhuala, laskuvate õhuvoolude ja passaatide mõju alla. Sellepärast on suved kuumad ja kuivad, mis ongi vahemerelise kliima põhitunnuseks. Neil aladel on küllaltki soe ja sademeterohke talv. Keskmine temperatuur on 10 kraadi. Peale parasvöötme õhumasside toovad Vahemere äärsetele aladele sademeid ka läänetuuled, mis puhuvad Atlandi ookeanilt. Siiski on vahemerelise kliimaga aladel ka talvel päikesepaistelisi päevi rohkem kui vihmaseid. Üldiselt on vahemerelistel aladel sademeid siiski napilt ning seega on seal ka vähe jõgesid. Mandriline valdkond Mandrite keskosas valitseb aasta läbi kuiv õhk, seal on tohutu niiskusepuudus. Looduslikult on seal levinud rohtlad, kõrbed ja poolkõrbed. Seega on talvel temperatuurid madalad ning suvel kõrged. Idarannikute niiske valdkond Idarannikute niiske valdkonna alla kuuluvad niisked lähistroopilised metsad. Need alad
vulkanismi ja maavärinaid.maastikke on mõjutanud inimene metsade maharaiumine, loomakarjatamine.levinud on huumusrikkad pruunmullad.taimedest kasvavad: küpressid,piiniad, õlipuud.vahemeremaade idaosale on tüüpiline kõvaleheline taimkate,kus puurindes kasvavad:õlipuud, pistaatsiad, eukalüpt , seedrid ja jaanileivapuud.paljude puudelehed on jäigad ja kaetud vahakihiga.(seal on peamine taimekasvuaeg talv .) VAHEMERELISTEL ALADEL ON TÄHTSAMATEKS TERAVILJADEKS: NISU JA MAIS . Sobivatel mäeorgudes laiuvad viinamarja ja teeistandused apelsini, mandariini, sidruni, virsiku ja mandlipuude salud.
annaabi.ee 
