Näiteks pole vaja suuremõõtkavalisele kaardile märkida kõiki tee pöördeid täpselt vaid märgitakse pigem üldisemalt tee kulgemine kaardil. 3. Kujunäitajad (shape measures): Kuju hindamine on kasulik määrates, kas polügooni piirjooni saab esitada kaardi mõõtkava muutmisel samasugusena või mitte. 4. Vahemaa näitajad (distance measures): Distantsi punktide, joonte ja polügoonide vahel saab hinnata mitut moodi. Võimalusteks antud vahemaid hinnata on lühima ristsirge vahemaana või eukleidilise vahemaana punktide, joonte või polügoonide vahel. Mõlemil juhul on võimalik vahemaad arvutada ainult kolmel erineval moel. Nendeks on vahemaa punktist punkti, vahemaa punkti puhvrist punkti puhvrisse ja vahemaa punktide puhvri vahel. Puhvri all on mõeldud antud juhul objekti reaalse asukoha ja kaardile märgitud objekti sümboli suuruse erinevust. Antud piiritlustega saab määrata, kas generaliseerimise probleem esineb
praegu-paergu. Siirdehäälikud kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele hääldatakse (tahtmatult) veel lisahäälik, vokaal või konsonant: leh(e)m. kal(a)pa: tekib, kui l konsonandina hääldatakse lõpuni (svaa-vokaal) st siirdehäälikud tekivad hääldamise hõlbustamiseks. Häälelainete akustiline kirjeldamine Igasugust võnkumist iseloomustab võnkumise sagedus ja amplituud (ulatus). Sagedust mõõdetakse täisvõngete hulgaga sekundis. Amplituudi kirjeldatakse vahemaana tasakaaluasendi ja piiriasendi vahel (maksimaalne amplituud). Hääle võnkumist võib käsitleda ühelt poolt lihtsustatult, mil jälgitakse vaid ühe üksiku õhuosakese liikumist erinevate häälte tekitamisel. Häälelaine puhul tuleb vaadelda paljusid kõrvutiolevaid õhuosakesi. Häälelaine tervikuna liigub vaid ühes suunas, ehkki selles sisalduvad üksikud õhuosakesed liiguvad edasi-tagasi (nagu pendelgi). Mida kiirem võnkumine, seda kõrgem hääl ja vastupidi
põhivara. Põhivara soetusmaksumuse depretsiatsiooni e mahaarvestamise meetodid Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid on palju siis enamkasutatavad meetodid oleks: · lineaarne e. ühtlane meetod, mille rakendamisel kantakse igal varaobjekti kasutusaastal kulumina võrdne summa; · tegevuspõhine meetod, mille puhul majanduslik eluiga väljendatakse valmistatava toodangu mahuna, töötundidena või näiteks autode puhul läbisõidetud vahemaana. Depretsiatsioonisumma arvutatakse tegeliku toodangu, töötundide või läbitud vahemaa kohta; · kiirmahaarvestise meetodid, millest on enamkasutatavad kasutusaastate järjenumbrite summa meetod ja kahekordselt alaneva jäägi meetod. Nende meetodite puhul on depretsiatsioonisumma kõige suurem varaobjekti esimesel kasutusaastal, vähenedes järgmistel kasutusaastatel järk-järgult. 1
annaabi.ee 
