RINDKERE Click icon to add picture Rindkere moodustavadLUUD rinalülidele kinnituvad roided ning rinnak Rinnak on lame, naha all tuntav luu rindkere eesseinas Roideid on 12 paari Roidel eristatakse välis- ja sisepinda ning ülemist ja alumist serva Roieluul on pind-, serv- ja keermikkõverus Keskmised roided on kõige pikemad Roided liiguvad sissehingamisel külgmiselt ja üles Vananedes rindkere jäigastub ja hingamises suureneb vahelihaste tähtsus ÕLAVÖÖTME Click icon to add picture LUUDeristatakse õlavöödet ja Ülajäsemetel vabaosa Õlavöötmeks on rangluu ja Abaluu on lame kolmnurkne luu abaluu rindkere tagaküljel, alumine nurk on nüri ja paksenenud Eespoolne, S-kujuline
Leukotsütoos esineb tüsistuste ja steroidteraapia korral. Röga on tavaliselt limajas, rakulises materjalis prevaleerivad makrofaagid. Ägenemiste korral muutub röga kollakaks, mädaseks. (KOK 1997) · rindkere radioloogilised uuringud Elektrokardiograafia ehk südamefilm, otsimaks südame parema poole ülekoormuse tunnuseid. (Inimene.ee) Rindkere röntgenogrammil sedastatav suurenenud transparentsus, kopsujoonise vaesumine, bulloossed muutused, vahelihaste lamenemineja vähene liikuvus röntgenläbivalgustusel, on iseloomulikud kopsuemfüeemile. Kroonilist bronhiiti ainult röntgenoloogiliselt diagnoosida on peaaegu võimatu. Kompuutertomograafia on KOK diagnostikas näidustatud ainult bronhektaasiate, bulloossete muutuste kindlakstegemisel ning võimaldab ühtlasi emfüseemi anatoomilist tüüpi kindlaks määrata. (KOK 1997) · funktsionaalsed uuringud
Aordi kõhuosa harud varustavad verega kõhuõõne elundeid ja kõhuseina, ka kõhuosa harud jaotatakse paarilisteks ja paarituteks. Aordi kõhuosa paarilised harud: · neeruarterid - kõige jämedamad paarilised harud, viivad verd neerudesse · neerupealiste arterid suhteliselt peened, kuid väga tähtsad · munandi- või munasarjaarterid · 5-6 paari nimmeartereid kõhu tagaseinale Aordi kõhuosa paaritud harud: · kõhuõõnetüvi kõige jämedam haru, algab vahelihaste alt ja hargneb mitmeks suureks haruks, tähtsamad on pärismaksaarter, maoarter ja põrnaarter pärismaksaarter maoarter (vasak maoarter) annab harud mao suurele kõverikule põrnaarter varustab verega põrna, annab harusid ka pankreasele · ülemine kinnistiarter varustab verega kogu peensoolt, lisaks umbsoolt, ülenevat- ja ristikäärsoolt · alumine kinnistiarter algab eelmistest tunduvalt allpool, varustab verega alanevat