vastavasse kopsu, mille väratis jagunevad nad veel sagarbronhideks. Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning haruneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhid koosnevad kõrgelistest rõngastest, mida ühendavad sidemed ja limaskest. Parema bronhi pikkus on 1-3 cm, vasaku pikkus 4-6 cm. Parema bronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal aordikaar. KOPSUD pulmones Paiknevad rinnaõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust. Kopsu välimine (roidmine) pind on kumer, alumine(vahelihaseline) ja keskseinmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need sisenevad) ja kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure. Parem kops on vasakust suurem ja koosneb kolmest sagarast. Vasak kops koosneb kahest sagarast. Sagarte vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad segmentideks (paremas 10,
Vasak kops lad. k. PULMO SINISTER koosneb 2 sagarast Asend Paiknevad rindkereõõnes pleurakottides. Alumine osa laiem (toetub vahelihasele), ülemine osa tipulaadne (2-3CM rangluust kõrgemal) Ehitus Kujult meenutab koonust, mille alumine laiem osa põhimik toetub vahelihasele ja ümar ülemine ots tipp ulatub kaela piirkonda Kopsude pinnad Kopsude välimine e. roidmine pind, alumine e. vahelihaseline, mediaalne e. keskseinadmine. Moodustised on kopsuvärat ja kopsujuur. 14. Kopsude vereringesüsteemid Funktsioonid 1. VVR Varustab verd uue hapnikuga ja võtab verest ära süsihappegaasi 2. SVR Tagab vereringe kopsudes eneses, varustades kopsu hapniku ja toitainetega 15. Mõisted Kopsuvärat lad. k. HILUS PULMONIS süvend, mida läbivad peabronh,
annaabi.ee 
