Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad Veresoontes klapid Süda. · Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes · Piirneb kopsude ja vahelihasega · Lihaseline organ, mis kaalub kesk. 300g · 4-kambriline, 2 koda, 2 vatsakest · Kojad paiknevad vatsakeste peal · Aatrium koda, ventriculus vatsake · Kihid: endokard, müokard, epikard, perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud EKG elektrikardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse graafiline üleskirjutis. P kodade kokkutõmme QRS vatsakeste kokkutõmme T puhkusehetk Füsioloogia.
2. Lihaskest ülemises 1/3 vöötlihas, keskmises 1/3 segalihas, alumises silelihaskude. Lihaskest koosneb ringkihist e. tsirkulaarsest- ja pikikihist (väljaspool)e. longitudinaalsest lihaskihist. 3. Sidekest katab enamiku söögitorust, kuna ta on kohev võimaldab see söögitorul liikuda ja kuju muuta (näit. neelamisel). 4. Serooskest KÕHUÕÕS cavum abdominis Kõhuõõs on keha suurim õõs, mis vahelihasega on eraldatud rinnaõõnest, all läheb ta üle vaagnaõõneks. Kõhuõõnes paiknevad seedekanali osad maost pärasooleni, suured seedenäärmed- maks, kõhunääre. Vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid. Kõhuõõs jaotub topograafiliselt 3 ossa 1. ülakõht ehk epigastrium 2. keskkõht ehk mesogastrium 3. alakõht ehk hypogastrium Kõhuõõs on seestpoolt vooderdatud kõhukelme ehk peritoneum`iga Kõhukelme peritoneum See on suurim serooskelme inimese organismis
2/3 südamest asub vasakus, 1/3 paremas rindkerepooles, selle tõttu on vasak kops paremast väiksem. Mediastiinumis paiknev süda on kaetud seroosse kelmega (perikard ehk südamepaun), süda ise asub siledas ümbrises nimega epikard. Õhuke vedelikukiht nende kahe südamepauna kihi vahel võimaldab südamel töötamise ajal vabalt liikuda. Suured veresooned fikseerivad südame asendi südame põhimikul, südamepaun on seotud rinnaku, lülisamba rinnalülide ja vahelihasega. Iseäranis südametipp liigub kaasa vahelihase ja kopsudega. Märkus. Südame asend rinnaku ja lülisamba vahel: võimaldab teha südamemassaaži, võib tömbi rindkere- ehk torakaaltrauma korral (kokkupõrketrauma, näiteks autojuhi paiskumine vastu rooli) põhjustada südame muljumist (→ osa „Trauma üldosa“). Südame anatoomia Vatsakesed ja kojad Inimese süda on neljakambriline, ülemised kaks on kojad ja alumised vatsakesed.
annaabi.ee 
