bolevike käes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis lavastada "rahvakohtu", mis saadaks "reaktsionäärid" laiali. Kontroll lossi ees läks aga Kingissepa enese käest ära, enamlased hakkasid rahvasaadikuid peksma ja mahalaskmisele vedama ning vatti sai ka Kingissepp ise, kui end vahele segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida. Maapäeva vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada. Moodustati Päästekomitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel:
tegelik võim oli bolevike käes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis lavastada "rahvakohtu", mis saadaks "reaktsionäärid" laiali. Kontroll lossi ees läks aga Kingissepa enese käest ära, enamlased hakkasid rahvasaadikuid peksma ja mahalaskmisele vedama ning vatti sai ka Kingissepp ise, kui end vahele segas. Nii Maapäev kui ka Maavalitsus suruti Vene sõdurite abiga põranda alla, aga selle lõkmed käisid ilma suurema vahelesegamisteta koos ja tegid plaane edaspidiseks tegevuseks. Eesti Vabariigi väljakuulutamine. 21. veebruaril 1918 maabusid Haapsalus Saksamaa väeosad, kelle kavas oli terve Eestimaa vallutada ja Venemaale edasi tungida. Maapäeva vanematekogu tegi otsuse enne sakslaste saabumist iseseisvaks vabariigiks kuulutada. Moodustati Päästekomitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Iseseisvuse väljakuulutamist enne sakslaste saabumist peeti oluliseks kolmel põhjusel:
klassikalise liberalismi ja sotsiaalse heaolul (social welfarism) vahel. Klassikaline liberalism Locke, Rousseau, Smith, Mill. Kolm keskset teemat: 1. kõlbeline käitumine, moraal - õigus elule, vabadusele ja isiklikule õnnele. Õiglus baseerub aususel ja suhtumisel kõikidesse võrdsetel alustel. Kodanikuõigusi kaitstakse riigi vahelesegamise eest. 2. rõhutab majanduslikku vabadust eriti individuaalne vabadus ilma riiklike piirangutete ja vahelesegamisteta. Konkurents, vabaturg ja selgeltmõtlev omakasu reguleerivad maj-likku tegevust 3. poliitika: demokraatlik valitsemine Sotsiaalne heaolulus Tekkis 19.saj lõpp -20.saj algus. Põhimõte: riik peab aktiivselt turusuhetesse sekkuma, et leevendada vabaturu negatiivseid efekte, mida propageerivad liberaalid. 1. majanduslikult: vabaturg kukub kokku, kui erategija ei suuda kasumiga müüa esmatarbekaupu ja teenuseid. Konkurents ei loo tõenäoliselt piisavalt töökohti soovitud aladel