9.•Lõikeinstrumendi, mõõteinstrumendi liikumin 10.•Ettenihe 11.•Spindli käivitamine, seiskamine, pöörlemissageduse muutmine 12.•Lõikeinstrumendi vahetus 13.•Tagapuki pinooli liikumine 14.•Abiajamite juhtimine 15.Tööpingi säng ja selle tähtsus? 16.Kõik seadmed monteeritakse pingi sängi külge samuti nagu ka universaalpinkidelgi 17.Millist liiki elektrimootoreid kasutatakse, kuidas juhitakse? 18.Spindli käitamiseks kasutatakse tavaliselt vahelduvvoolumootoreid, mida omakorda juhitakse sagedusmuunduritega. Osadel pinkides on kasutusel ka alalisvoolumootorid 19.Spindlis kasutatavad ülekanded? 20.tavaliselt hammasratasülekanded. Mõningatel juhtudel ka hammasrihmülekanded. 12. Telgede juhtimiseks kasutatav ülekandemehhanism? Miks? 13.Istrumentide kinnitus tööpinki? (liigitus) 14.—Magasini 15.—Revolverpeasse e 14. Instrumentide kinnitus treipinkidesse? 15.APJ-freespinkide liigitus spindli järgi? 16.? Vertikaalne ? Horisontaalne
mootori pooluste magnetvoo muutmisega. Alalisvoolumootorites magnetvoog moodustatakse mootori staatori poolustes paiknevates ergutusmähistes. Väikese võimsusega mootorites kasutatakse ergutusmähiste asemel ka püsimagneteid. Puuduseks on keeruline ehitus, suured mõõtmed ja suur käivitusvool. Vahelduvvoolumootor. Automaatsüsteemides kasutatakse täiturmootoritena kolme või kahefaasilisi asünkroonmootoreid. Kolmefaasilisi vahelduvvoolumootoreid kasutatakse seal, kus on vajalik suurema võimsuse (jõu) rakendamine. Süsteemides, kus on nõutav täiturmehhanismi kiiruse reguleerimine kasutatakse faasirootoriga kolmefaasilisi vahelduvvoolumootoreid, kui kiiruse reguleerimine pole vajalik, kasutatakse lühisrootoriga kolmefaasilisi asünkroonmasinaid. Vahelduvvoolumootorite eeliseks on lihtne ehitus, väikesed gabariidid, suhteliselt väikene käivitusmoment (vool). Puuduseks on keerukus pöörlemissageduse reguleerimise, väikene
Alalisvoolumootorite käivitamine toimub käivitusvoolu piiramiseks läbi anrkuga jadamisi ühendatud takisti. Mootori kiiruse kasvades tuleb käivitustakisti väärtust vähendada. Nad olid varem laialdaselt kasutusel reguleeritava kiirusega ajamitena. Vaatamata heale kasutegurile, mis on tavaliselt üle 90 %, kasutatakse neid tänapäeval järjest harvemini, kuna mikroprotsessortehnika ja jõuelektroonika areng võimaldab palju efektiivsemalt juhtida vahelduvvoolumootoreid, mis lisaks heale juhitavusele vajavad vähem hooldust ning on odavamad. Lisaks sellele pole alalisvoolumootorid kasutatavad keemiliselt agressiivses ja plahvatusohtlikus keskkonnas, mõnedes kohtades lausa keelatud. Kui on kasutatud harjadega mehaanilist kommutaatorit, on sädelemine nende vahel täiskoormusel vältimatu [6]. 4.3. Vahelduvvoolumootorid Vahelduvvolumootorid jagunevad omakorda veel ühe- ja kolmefaasilisteks mootoriteks.
kõrvalekaldesignaal saavutab kindlaksmääratud väärtuse. Seetõttu iseloomustab releetoimelisi järgivajameid mittetundlikkuse tsoon sisendsignaali suhtes. Impulssjärgivajamite mootorile antakse juhttoime pingeimpulsside näol, milliste amplituud, sagedus või impulsside täitetegur muutub sõltuvalt kõrvalekaldesignaalist. Sel juhul räägitakse amplituud-, sagedus- või laiusimpulssmodulatsioonist. Järgivajamite elementidena kasutatakse nii alalis- kui vahelduvvoolumootoreid, mitmesuguseid võimendeid, kiiruse- ja asendiandureid ning mitmesuguseid teisi analoog- ja arvjuhtimisseadmeid. 5.2. Releetoimeline alalisvoolu järgivajam. Releetoimelise alalisvoolu järgivajami lihtsustatud skeemi on kujutatud joonisel 5.2. Ajami mootoriks on kahe jadaergutusmähisega LM1 ja LM2 alalisvoolumootor M, mis ühendatakse toiteallikaga võtmetalitluses töötavate jõutransistoride V1 ja V2 abil.
Asünkroonmootori toitepinge on piiratud muunduri väljundpingega U sup 2 3U F 48 2 3 2,5 Uc = - = - = 20 V 3qmax k 3 0,95 2 kus Usup on alalisvoolu toiteallika pinge, qmax transistorlülitite maksimaalne suhteline lülituskestus, k voolu juhtivate transistoride arv ja UF IGBT-transistori pingelang. Sageli pole saada spetsiaalseid madalapingelisi vahelduvvoolumootoreid ning seetõttu tuleb üldotstarbeliste mootorite hulgast leida mootorid, mis töötavad madalal sagedusel fc madala pingega Uc fMUc 50 20 fc = = = 4,55 Hz UM 220 kus fM = 50 Hz on mootori nimisagedus ja UM = 220 V mootori nimipinge. Nõutaval ülekandemehhanismil on järgmised piirangud
annaabi.ee 
