mitmeid eeliseid: · vahelduvvoolu korral on trafo abil lihtne muundada energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja tarbija juures tagasi vajaliku madalama väärtuseni; · vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad, seega puudub vajadus kanda voolu üle pöörlevalt rootorilt; · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid Vahelduvvooluenergia olulisteks puudusteks on: · võimsusteguri korrigeerimise ja reaktiivvõimsuse kompenseerimise vajadus ülekandekadude vähendamiseks. · Tööstus-ja transpordirakendustes hakkatakse ühavähem kasutama vahelduvvoolu Järeldus Elektrienergia tootmise, jaotamise ja tarbimise seisukohalt on vahelduvvool alalisvoolust parem , see on soodsam mugavam ja vähem probleeme võrreldes alalisvooluga. Usun et Tesla seisukoht oli parem. Kasutatud kirjandus:
ö. otsustav element, mis Governor moodustab hälbe alusel juhttoime. Robotsüsteem Automaatselt toimiv tootmismoodul, mis koosneb omakorda ühest Robot system või mitmest manipulaatorist, tehnoloogilisest- ja/ või transpordi- masinast ja töödeldavate detailide hoidmiseks ette nähtud kassetist või alusest Rootor Elektrimootori pöörlev osa. Rotor Sagedusmuundur Seade vahelduvvooluenergia parameetrite (sageduse, pinge ja voolu) Frequency converter muundamiseks, mida kasutatakse kolmefaasiliste enamasti püsikiirusel töötavate vahelduvvoolumootorite juhtimiseks. Sammmootor Sammmootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsi Stepper motor mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Soojushulk Füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka
2 3 15.5 % kõrgem. Kuigi see saavutatakse väljundpinge siinuselisuse moonutamisega, mis toob endaga kaasa kõrgemate harmooniliste poolt põhjustatud lisakaod. Peale selle on sisendi dioodalaldil kõrge võimsustegur (lähedane ühele), mis võimaldab väljundpingete ja koormuste vahemiku määramisel ära kasutada kogu siseneva vahelduvvooluenergia. Siin pole pulsilaiusmodulatsioon vajalik ning seetõttu ei sõltu vektormodulatsioon koormuse parameetritest. Tavaliselt on vektormodulatsioon häirekindel signaalitöötluse meetod, mis tagab kiiretoimelise ja täpse juhtimise. Seega sobib vektormodulatsioon kasutamiseks eelkõige suurt jõudlust ja suurt toimekiirust nõudvates rakendustes. 139 4. Automaatjuhtimine
annaabi.ee 
