Võõrergutusega dünaamilise pidurduse olukorras lülitatakse staatorimähis võrgust välja ja teda toidetakse alalispingega. Alalisvool tekitab ruumis liikumatu magnetvälja, kuna rootor pöörleb, siis tekib temas vool ja seega ka pidurdusmoment. Sellise generaatori koormuseks on rootoriahelasse lülitatud takisti või lühisasünkroonmootori rootori enda takistus. Tuleb arvestada, et alalispinge puhul tuleb arvesse ainult staatorimähise oomtakistus. Seega peab pinge olema väiksem vahelduvpingest. Staatorimähised võivad olla alalispingele lülitatud mitmeti. Endaergutusega dünaamilise pidurduse (kondensaatorpidurdus) korral lülitatakse mootor võrgust välja ja staatorimähistele lülitatakse kondensaatorid. Asünkroonmootor töötab endaergutusega asünkroongeneraatorina. Esialgne ergutusvool tekib rootori jääkmagnetismi arvel. Asünkroonmootor toidab kondensaatoreid, tekib täiendav staatorivool, mis loob lisamagnetvoo ja tugevama ergutuse.
Kirjeldatud reziimi nimetatakse fotodioodi reziimiks. Teda kasutatakse valguseandurites. Võrreldes generaatori reziimiga on tundlikus suurem ja ta reageerib kiiremini valguse muutustele. Esimese osa lõpp 2. Toiteseadmed 2.1 Toiteseadme blokkskeemid Toiteseadmete all mõistetakse muundus seadmeid, mille abil saadakse vahelduvvoolu võrgust saadud vahelduvpingest nõutava väärtusega ja kvaliteediga alalis pinget. Vajadus toiteseadmete järele tuleneb sellest, et on terve rida tarbijaid, mis vajavad töötamiseks alasisvoolu nagu näiteks: elektroonika- ja arvutustehnika lülitused, elektriline transport jne. Seejuures vajalikud alalispinge ja voolu väärtused võivad olla küllaltki erinevad. Pinged mõnest voldist kuni kümnete kilovoltideni ja voolud mõnekümnest mikroamprist kuni kümnete tuhandete ampriteni. Trafo ülesandeks
mõjuv pinge kaks korda suurem. Sildlülituses vajatakse nelja lülituselementi, milliseid lülitatakse kahe kaupa positiivsel poolpearioodil lülitatakse üheaegselt lülituselemendid VT3 ja VT2 negatiivsel poolperioodil aga VT1 ja VT4 vool tarbijas kulgeb erinevatel poolperioodidel erinevas suunas, lülituselementidega paraleelselt olevad dioodid toimivad sama viisi kui eelpool vaadeldud lülitustes. Paljudel juhtudel ei piisa ühe faasilisest vahelduvpingest vaid enamasti on vaja kolmefaasilist pinget. Sel juhul muutub vaheldi keerukamaks kuna on vaja 6 lülitite komplekti Kolmefaasilist vahelduvpinget saadakse alalispingest lihtsamal juhul blokkjuhtimisega, vajalik 120* faasinihe faasidevahel saadakse ümberlülitite sobiva asendi juhtimisega. Ajahetkel T1 peab saama mootori mähise klemm U positiivse pinge klemm W negatiivse pinge ja klemm V nullpinge sellise olukorra saamiseks viiakse lüliti Ku asendisse 1 ja lüliti
annaabi.ee 
