9 Vahelduvpinged esinevad kõikides konstruktsioonides, mis ise või milled osad liiguvad mitteühtlaselt või pöörlevad. Vahelduvpingeid põhjustavad ka inertsjõud. 15.3. Materjali väsimustugevus 15.3.1. Materjali väsimuspiir Materjali väsimine = detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse (dünaamilise koormuse) toimel Vahelduvkoormatud detaili väsimise toimub teatud pikkusega ajavahemiku vältel: Priit Põdra, 2004 235 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS · materjalis mõjuvad vahelduvpinged ja -deformatsioonid; · materjali defekti või muu pingekontsentraatori asukohas hakkab
Süsteemi selgitatakse p 3.5. Legeertööriistaterased. 7 LEGEERKONSTRUKTSIOONITERASED Legeerkonstruktsiooniteraseid, milles legeerivaid elemente on kuni 5%, kasutatakse põhiliselt masinakonstruktsiooniterastena, kuid ka muudes vastutusrikkamates konstruktsioonides. Kasutusotstarbe ja detailide termotöötluse järgi eristatakse: Tsementiiditavad legeerkonstruktsiooniterased – EN10084 (0,1-0,25% C), millest valmistatud põhiliselt vahelduvkoormatud detailid (hammasrattad, võllid, koonused jne) tsementiiditakse, karastatakse ja madalnoolutatakse. Näiteks: 1) 10 Ni Cr 5-4, sisaldab C = 0,07-0,12%, Ni = 1,2-1,5% (5: 4), Cr = 0,9-1,2% (4 : 4), 2) 16 Mn Cr B 5, milles C = 0,14-0,19%, Mn = 1-1,3% (5 : 4), Cr = 0,8-1%, B = 0,0008-0,005% 3) 18 Cr Ni Mo 7-6, kus C = 0,18%, Cr = 1,5-1,8% (7 : 4), Ni = 1,4-1,7% (6 : 4), Mo = 0,25 – 0,35%
annaabi.ee 
