QZ = = =0,0492 r Z 144,44 Stabiliseerumistegur kz: Δ U Z 6,02−5,89 0,13 k Z= = = =0,01413 Δ E 31,7−22,5 9,2 (Uz=5.6V) Järeldused ja kokkuvõte: Pooljuhtstabilitron (stabilitron, zenerdiood, Zeneri diood e. Z-diood) on ränidiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus võib suures ulatuses muutuda. Stabilitron vähendab ka alaldatud pinge pulsatsiooni (vahelduvkomponenti). Stabilitronid töötavad pinge-voolu tunnusjoone vastuharu läbilöögi-piirkonnas (joonis 3.8). Stabilitrone toodetakse pingetele 3...400 V ja vooludele kümnendikest milliampritest mitme amprini. Stabilitrone võib ühendada jadamisi, siis võrdub stabiliseerpinge üksikute stabilitronide stabiliseerpingete summaga.
liikuvas osas haardkontakt, kõrgsagedus (nt. ultraheli-, liikumatus osas sõrmkontakt, kuid kande- või raadiosagedus) võib olla ka vastupidi Vahelduvkomponenti sisaldav alaldatud vool (kui seda on vaja eristada silutud alaldatud voolust) + Positiivne polaarsus – Negatiivne polaarsus N Neutraal M Keskjuht
lineaarsusele. Sisend ja väljund tunnusjoontel on võimalik graafiliselt määrata transistori kui neliklemmi sisend- ja väljundtakistusi. Seejuures tuleb eristada takistusi alalis- ja vahelduvvoolule. Transistoris toimivad voolud on enamasti segavoolud, mis sisaldavad nii alalis- kui ka vahelduvkomponenti ja transistoride takistus nendele komponentidele on erinevad. Sisendtakistus alalisvoolule on määratud alaliskomponendi pinge ja voolu suhtega. Talkistus vahelduvvoolule on, aga takistus pinge ja voolu muutustele, sest vahelduvvooluga kaasnevad alati pinge ja
keskväärtust. Jõudioodidelt nõutakse suurt lubatavat vastupinget ja väikest päripingelangu. Neid valmistatakse lubatud vooludega, mis ulatuvad kiloampritesse ja vastupingetega, mis ulatuvad kilovoltidesse. Pooljuhtstabilitron (stabilitron, zenerdiood, Zeneri diood e. Z-diood) on ränidiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus võib suures ulatuses muutuda. Stabilitron vähendab ka alaldatud pinge pulsatsiooni (vahelduvkomponenti). Stabilitronid töötavad pinge-voolu tunnusjoone vastuharu läbilöögi-piirkonnas (joonis 3.8). Stabilitrone toodetakse pingetele 3...400 V ja vooludele kümnendikest milliampritest mitme amprini. Stabilitrone võib ühendada jadamisi, siis võrdub stabiliseerpinge üksikute stabilitronide stabiliseerpingete summaga. Stabilitronide olulisemad tunnussuurused on järgmised: - UZ - stabiliseer(imis)pinge - stabilitronil tekkiv pinge, kui teda läbib nimistabiliseervool Izn.
voolude puhul on nõutava silumisteguri saamine raskendatud, kuna vajalik kondensaatori 31 mahtuvus läheb väga suureks. Küll kasutatakse aga sellist kondensaatorfiltrit mitmeastmeliste filtrite sisendastmena. U sis U välj U välj U sis C C R L 1 JOONIS 3.11. Passiivfiltrite põhitüüpideks on RC ja LC filtrid (vt. Joon.3.11). Igasuguse filtri ülesandeks on võimalikult tugevasti summutada pulseeriva pinge vahelduvkomponenti ja lasta võimalikult väikeste kadudega väljundisse alaldatud pinge alaliskomponent. Üheks võimaluseks RC filtri toime selgitamisel on vaadelda kondensaatori laadimise ja tühjenemise protsessi. Kui pulseeriv sisendpinge ületab kondensaatori pinge, hakkab kondensaator laaduma läbi filtri takistuse, kui aga sisendpinge muutub pulseerudes kondensaatori pingest väiksemaks, hakkab kondensaator tühjenema läbi tarbija.
R L C C Usis Uvälj Usis Uvälj 1 JOONIS 3.11. Passiivfiltrite põhitüüpideks on RC ja LC filtrid (vt. Joon.3.11). Igasuguse filtri ülesandeks on võimalikult tugevasti summutada pulseeriva pinge vahelduvkomponenti ja lasta võimalikult väikeste kadudega väljundisse alaldatud pinge alaliskomponent. Üheks võimaluseks RC filtri toime selgitamisel on vaadelda kondensaatori laadimise ja tühjenemise protsessi. Kui pulseeriv sisendpinge ületab kondensaatori pinge, hakkab kondensaator laaduma läbi filtri takistuse, kui aga sisendpinge muutub pulseerudes kondensaatori pingest väiksemaks, hakkab kondensaator tühjenema läbi tarbija. Pulsatsioon kujuneb seda väiksemaks, mida väiksemad on