maalinäitused olid kõrgelt hinnatud nii külastajaraamatutes, kui ka ajakirjades. Kunstniku maalimislaad ja väljendusstiil on aastate jooksul (1960-2005) teinud läbi mitmeid muutusi. Pöördeliseks Edgari Valteri jaoks sai 1987 a. suvi, kui Tallinnas sündinud ja seal üle poole sajandi elanud-tegutsenud kunstnik leidis endalegi ootamatult uue kodukoha Võrumaa loodeservas. Paikkonna looduslik ja etniline omapära oli tema jaoks lummav avastus. Sündisid maalid, mis on inspireeritud vaheldusrikkast maastikutüübist ja sellesse kätketud arhailisest õhustikust. Maalide keskmes on inimene, kes elab tasakaalustatud ja looduslähedases maailmas. Maailmas, kus jagub hoolivat tähelepanu nii iseenda kui ka üksteise ja kõige ümbritseva vastu, kus piisab õhku ja ruumi nii unistuste kui nostalgia jaoks. Oma töövõime, viljakuse ja omapärasusega on Edgar Valter üks silmapaistvamatest eesti laste kirjanikkest. Tema poolt loodud poku tegelased on praegu paljudes õpikutes
Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile, siin elavad ka suurkiskjate -- karu, hundi ja ilvese püsiasurkonnad. Lahemaa ja selle lähiümbruse jõed olid Eestis viimseks pelgupaigaks hiljuti välja surnud euroopa naaritsaile, metsades on leitud lendoravaid. Liigirikka metsalinnustiku kõrval on rahvuspargi rannik peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele, eriti aulidele, vaerastele ja kauridele. Lahemaa mitmekesine linnustik on tingitud vaheldusrikkast maastikust. Siin pesitsevad nii sisevete-, mere-, ranna-, niidu- kui metsalinnud. Viimased on metsa rohkusest ülekaalus. Haruldastest lindudest on Lahemaal esindatud must toonekurg, merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja väike-konnakotkas. Sisevetes on kaladest enimlevinud haug, ahven ja särg. Enamikus Lahemaa jõgedes koeb meriforell ja silm, Loobu jões ka lõhe. Kõige mitmekesisema kalastikuga on Pudisoo, Loobu ja Valgejõgi. Elu järvedes oleneb toidust
juulil Saksa suursaadikuks Londonis, oli see pettumus, sest välisministeeriumis oli vabanenud ka riigisekretäri koht. Vaatamata sellele jõudsid mõlemad mehen (Hitler ja Ribbentrop) arusaamisele, et Ribbentrop on Suurbritannias õige mees. Hitleril oli üks suurim palve Ribbentropile. Nimelt ta tahtis, et viimane tooks talle Inglismaa Kominterni vastase pakti liikmeks. Selle Hitleri isikliku ülesandega reisis perekond Ribbentrop Inglismaale, kus uut Saksa saadikut ootasid ees kaks vaheldusrikkast ja kokkuvõttes edutut aastat. Suursaadikuna Londonis tegi Hitleri kasvandik peaaegu kõik valesti. Ta vastas kuningas George´ile ,,saksa tervitusega" ja peletas kitsarinnalise käredusega ka heasoovlikud inimesed eemale. Eriti suure pettumuse valmistas see, et Vriti poliitikute enamik suhtus temasse tõrjuvalt. Sõpru leidis ta - nagu tavaliselt eranditult kõrgemas seltskonnas. Oma eesmärki meelitada Suurbritannia Kominterni vastase pakti liikmeks ta ei saavutanud
annaabi.ee 
