Inimestel on väga lihtne lahkuda ning mujal uut elu alustada. Peamiseks põhjuseks peetakse madalaid palku ning samal ajal ka kõrgeid hindu. Inimesed peavad leppima vähemaga ning ei saa endale ja oma lähedastele pakkuda seda, mida sooviks. Peale selle häirib inimesi ka riigi poolt tulenev hoolimatus. Ei pakuta piisavalt toetusi ja abi hädasolijatele ning ei tunta huvi selle vastu, kuidas rahvas toime tuleb. Lisaks soovivad inimesed elada positiivsemas ja vaheldusrikkamas keskkonnas. Eestis on kujunenud arvamus, et inimesed on tuimad ja tüdinenud. Tõesti, väga harva kohtab inimesi, kes lihtsalt niisama sulle naerataks või küsiks, kuidas sul läheb. Inimesed ei oska rõõmustada ja näevad pigem ainult halba, mis nende ümber on. Emigreerumist võib soodustada ka see, et enamik sõbrad ja tuttavad on juba Eestist lahkunud. Seetõttu tahetakse neile järgi minna. Eriti, kui kõik nad räägivad enda heast ja õigest otsusest välismaale kolida. See
Hiljuti jõudis inimese evolutsioon kolmanda signaalsüsteemini – see on kiri. 139. Inimene kui neoteeniline ahv: miks nii juhtus ja mis sellest välja tuli. Inimahvidega võrreldes tundubki inimene olevat infantiilne, neoteeniline olend – lapselikult ümara pea ja väikese kerega, mitte päris lõpuni välja arenenud. Varasema sündimise tõttu arenes laps – ka tema peaaju – ikka kauem väljaspool emaüska, juba füüsiliselt palju vaheldusrikkamas keskkonnas, kus oli mida õppida. Abitumat last tuli kauem õpetada, enne kui tast asja sai. Lapsepõlv pikenes. Üha pikemaks läks aeg, mil laps õppis oma emalt ja sugulastelt elutarkusi. Neid teadmisi ja käitumisviise, mida polnud instinktides, mida polnud tema genotüübis. Omandas kultuuri (meem). 140. Inimlaste ( Hominidae ) kaks vormilist perekonda: nende evolutsioonisuundade võrdlus. Üldjoontes kaks perekonda: vanem, väljasurnud “lõunaahv” (Australopithecus) ja temast
annaabi.ee 
