Sisukord 1. Paiknemine Eestis, geoloogiline ehitus ja pinnamood 2. Kliimaolud, veestik, muld ja taimkate 3. Vaatamisväärsused ja pildid 4. Kasutatud allikad Paiknemine ja kaardil Sakala kõrgustik on lõuna-eestis ja jääb Võrtsjärvest lääne poole.Kõrgustik on kolmnurkse kujuga. (Kaart on piltides) Geoloogiline ehitus Kolmnurkse kujuga Sakala kõrgustik on Pandiverest madalam ja palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - 136 m.
*P urs kka e vus kulp tuur " P a s to ra a l a llika l" *Ko nd a s e m a a s ika d * R ip p s ild TURISM *Viljandi linn paelub külalisi ürgse looduse ja toredate kultuuriüritustega. *All orus peegelduv järv on meeliskoht suvitajatele, kalameestele ja tervisespordi harrastajatele. *Iga aasta 1.mail kogunevad tuhanded jooksusõbrad, et mõõtu võtta ümber järve jooksust. FAKTID *Eesti kdi külje alt rändasid Riiga Eesti esimese luuletõige vaheldusrikkama reljeefiga linn. *Viljanaja Kristjan Jaak Petersoni vanemad *Viljandi on olnud Eesti ärkamisajal Peterburi ja Tartu kõrval üks olulisemaid rahvusliku liikumise keskusi. *2005. aastal jõudis Guinnessi rekordite raamatusse 100 aasta vanuse Viljandi tikuvabriku valmistatud maailma suurim kuue meetri pikkune tuletikk. AITÄH, ET TE MIND KUULASITE !
Üheksakümnendatel tehti katse hinnata mõnede eesti kirjanike sõnarohkust. Selgus, et 14-l keskmise suurusega tekstileheküljel on E. Vilde tarvitanud oma ,,Mäeküla piimamehes" iga 2,75 sõna kohta ühe eri sõna, F. Tuglas novellis ,,Inimesesööjad" iga 3,25 sõna kohta ühe eri sõna, J. Mändmets novellis ,,Meri ja armastus" iga 3,35 sõna kohta ühe eri sõna ja A. H. Tammsaare iga 4,25 sõna kohta ühe eri sõna. Seega selle katse andmetel on kõige vaheldusrikkama sõnavaraga E. Vilde. KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES? 1960. aasta ,,Õigekeelsuse sõnaraamatus" on umbes 100 000 sõna, kusjuures arvatakse, et sõnade hulka selles oleks saadud kerge vaevaga suurendada 200 000-ni. Arvatakse, et seegi arv pole veel piiriks. NSV Liidu Teaduse Akadeemia keeleteaduse instituudi Leningradi osakonnas on kartoteek, kus on registreeritud umbes 500 000 vene kirjakeeles esinevat sõna,
Looduse muusika on loomulik ja puudutab loomulikku meie sügavaimas olemuses." (Fred Jüssi) ,, Eesti laululinde ,, CD Fred Jüssi Sellel heliplaadil leidub valik Eesti laulinde metsadest, niitudelt, roostikest ja kultuurmaastikelt. Laulikuid on kokku 31. Terviku koostamisel on silmas peetud mõtteselgust ja ilu: laululinnud on tüüpilised, ja seal kus oli valida andekate ja vähemandekate vahel, on eelistatud andekaid, vaheldusrikkama lauluga isendeid. ,, Konnalaulud ,, CD Fred Jüssi Salvestised on tehtud Eesti Raadio tarvis aastatel 1980-1985, enamasti öösiti, sest siis vaikib tuul ja pole segamas lindude koori. Öö lisab konnalaulule kõlavärvi ja ilu. 12 ,,Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi Mu akna all on väike vahtrapuu . Parajasti nii kaugel , et lõunatunnil mitme maja